Uibo, Helen, juhendajaAllik, Jüri, juhendajaKelder, KasparTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-06-102013-06-102013http://hdl.handle.net/10062/30638Antud töös uuritakse emotsiooniväljenduse, pilgusuuna ning afektiivse praimimise interaktsioonide mõju näos sisalduva emotsionaalse info töötlusele. Katseisikud läbisid emotsiooni ja pilgusuuna kategoriseerimisülesanded, kus neile esitati neutraalseid ning hirmunägusid kombineerituna otse ja kõrvale vaatavate pilgusuundadega, millele eelnesid kahel kolmandikul kordadest neutraalse ja hirmutava afektiivse sisuga lühiajalised praimiesitused. Lisaks andsid katseisikud subjektiivseid hinnanguid ülesannetes kasutatud näofotodele. Tulemustes selgus, et hirmunäo ja kõrvale vaatava pilgu ning neutraalse näo ja otse vaatava pilgu koosesitused kiirendasid üksteise kategoriseerimiskiirust. Hirmutavate ning neutraalsete praimide mõjude vahel ei leitud erinevust, kuid praimi mitte esinemine enne stiimulnäo presenteerimist kiirendas reaktsiooniaegu. Subjektiivsetest hinnangutest joonistus välja teistsugune muster, kus kõrvale vaatav pilgusuund suurendas nägude tajutud hirmu väljendavust ning otse vaatav pilgusuund tajutud intensiivsust, sõltumata näo emotsiooniväljendusest.etemotsioonidafektiivne käituminepraiming (psühh.)Thesis