Tuvi, Iiris, juhendajaKarton, Inga, juhendajaVaht, Mariliis, juhendajaTreufeldt, HõbeTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-212017-07-212017http://hdl.handle.net/10062/57314Käesolev magistritöö keskendub ebaausa suhtlemise alusmehhanismide uurimisele ning üheks eesmärgiks oli korrata eelnevat leidu, et dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine korduva transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (rTMS) mõjutab valetamise suunda (Karton & Bachmann, 2011). Katseisikute vasakut ja paremat DLPFC-d mõjutati rTMSi pärsiva režiimiga (1 Hz) peale mida mängiti arvutil mängu, mis võimaldas valetamise abil oma punktiskoori kasvatada. Tulemused ei näidanud rTMSi mõju valetamisele. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas on valetamisega seonduvad parameetrid (reaktsioonikiirus, tagasiside, impulsiivsus) seotud prefrontaalset dopamiini reguleerivate geenidega COMTVal158Met ja VMAT1. Keerulise tõe ning valetamise protsendid eristusid VAMT1 A ja G polümorfismide gruppides olulisel määral (p<.039). Ilma rTMSita katses ilmnesid ringide mängus erinevused lihtsa tõe rääkimise ja keerulisema tõe rääkimise reaktsiooniaja kiirustes F(1,388)=43.0, p<.001. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasised suunad.estpetukäituminetranskraniaalne magnetstimulatsioonTMSdopamiinCOMT Val158MetVMAT1deception behaviortranscranial magnent stimulationTMSdopamineCOMT Val158MetVMAT1magistritöödThesis