Täht, Karin, juhendajaRozgonjuk, Dmitri, juhendajaLepland, TuuliTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2018-03-142018-03-142018http://hdl.handle.net/10062/59466Antud töö eesmärgiks oli uurida inimeste objektiivselt mõõdetud ja problemaatilise nutitelefonikasutuse (PNK) seoseid isiksuseomaduste (Suure Viisiku) ja impulsiivsusega. Suure Viisiku omadusi (neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, sotsiaalsus ja meelekindlus) mõõdeti XS-5 küsimustikuga ning impulsiivsust AMIS skaalaga, mis mõõdab eraldi nii adaptiivset (kiire otsustamise stiil, elamustejanu) kui maladaptiivset (mõtlematus, pidurdamatus) impulsiivsust. Problemaatilist nutitelefonikasutust mõõdeti E-SAPS18 testiga. Nutitelefonikasutust mõõdeti objektiivselt App Usage rakendusega, mis mõõdab inimese ööpäevast nutitelefoni kasutusaega ja -kordi (mitu korda telefoni ööpäevas lahti tehakse ja vaadatakse). Valimisse kuulus 114 inimest. Rakendus oli telefoni seadistatud 3 nädalat. Selgus, et PNK skaalal kõrgema skoori saanud uuritavate keskmine nutitelefoni kasutusaeg ning - sagedus olid suuremad, nad said kõrgemaid skoore ka neurootilisuse, ekstravertsuse, mõtlematuse ning pidurdamatuse skaalal. PNK skooriga oli negatiivselt seotud sotsiaalsuse skaala tulemus. Inimese nutitelefoni ööpäevasel keskmisel kasutusajal oli statistiliselt oluline positiivne seos PNK skooriga, keskmiste kasutuskordade, mõtlematuse ja pidurdamatusega. Inimese nutitelefoni ööpäevasel keskmistel kasutuskordadel oli statistiliselt oluline positiivne korrelatsioon PNK-ga, keskmise kasutusaja, ekstravertsuse, mõtlematuse ja pidurdamatusega.estproblemaatiline nutitelefonikasutusnutitelefonisõltuvusobjektiivne nutitelefonikasutusisiksusSuur Viisikimpulsiivsusproblematic smartphone usesmartphone addictionobjective smartphone usepersonalityBig FiveimpulsivityüliõpilastöödThesis