Ainsaar, Mare, juhendajaUibu, Marko, juhendajaCeballos Rodríguez, Gabriel AlbertoTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2025-11-172025-11-172025-11-17978-9908-57-067-9978-9908-57-068-6 (pdf)1736-03072806-2590 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/117534Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneViimase paarikümne aasta jooksul on kaherahvuseliste paaride, perekondade ja inimeste arv olnud mitmes Euroopa riigis tõusuteel. Eesti on huvitav paik, kus uurida kaherahvuselisi inimesi ja nende perekondi, sest nad ei ole mitte üksnes jäänud teiste vähemusrühmade varju, vaid ka segarahvuselisuse uurimisel on rõhk olnud peamiselt paaridel ja üksikisikutel, kellel on ühelt poolt eesti- ja teiselt poolt venekeelne taust. Selles uurimuses pööratakse tähelepanu neile kaherahvuselistele eesti ja välispäritolu inimestele ning perekondadele, kes ei ole eesti- ja venekeelt rääkivad. Töö eesmärk on uurida viise, kuidas kaherahvuselised eesti ja välispäritolu inimesed ning nende perekonnad suhestuvad rahvusliku identiteedi ja kultuurilise kohanemise mõistetega. Uurimistöös kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivsetest uuringutest selgub, et Eestis mõjutavad kaherahvuseliste inimeste arvu reeglipärad, mis on iseloomulikud kahe peamise rahvusrühma ehk etniliste eestlaste enamuse ja suure venekeelse vähemuse vahelisele dünaamikale. Siiski tundub, et muust kahest rahvusest inimestel on rahvusliku identiteedi ja lõimumisega aina keerulisem ja vähem lineaarne side, mis eristab neid teistest rahvusrühmadest. Kvalitatiivsed intervjuud 40 lapsevanemaga, kelle lapsed on kahest rahvusest, näitasid kolme mehhanismi, mis on tingitud vanemate rahvusliku identiteedi tugevnemisest pärast lapsevanemaks saamist. Lisaks mõjutab väärtust, mille küsitletud omistasid rahvuslikule identiteedile, veel üks tegur, mida kutsutakse identiteedi keerukuseks ja mis seostub identiteedi paljude vormidega, mille abil lapsevanemad kirjeldavad iga tuvastatud rahvusrühma alusel oma laste rahvuslikku identiteeti – näiteks „põhiliselt eestlane“, „pooleldi eestlane“, „maailmakodanik“. Kokkuvõtvalt, selle väitekirja eesmärk on juhtida tähelepanu Eesti ühiskonnas kaherahvuselistele peredele ja inimestele, kes ei ole eesti- ja vene keelt rääkivad ning panustada kaherahvuseliste inimeste ja perekondade globaalsesse uurimisse.The number of binational couples, families, and individuals has increased across different European countries in the last few decades. Estonia is an interesting case for studying binational individuals and their families because the focus of studies on “mixedness” in the country has mostly explored partnership and individuals who have an Estonian - Russian-speaking background. This study aims to explore the associations, perceptions and positions of binational Estonian-foreign individuals and their families in relation to the notions of ethnic identity and acculturation. It comprises a complementary mixed methods research strategy where findings from quantitative studies show that that the population of binational individuals in Estonia is influenced by patterns that are characteristic of the existing dynamics between the main dominant groups in the country: the ethnic-Estonian dominant group and the large Russian-speaking minority. Nevertheless, binational individuals increasingly seem to present more complex and non-linear associations towards ethnic identity and integration that differentiate them from these groups. At the same time, qualitative research resulted from individual interviews conducted among a group of forty parents of binational children identified three mechanisms that result from parents’ elevated sense of ethnic identity after parenthood. Finally, identity complexity constitutes an additional element that influences the value that interviewed parents give to ethnic identity, as it seems to be not only associated with the variety of identity representations that parents in each identified group use to describe their children’s ethnic identities, e.g., mostly Estonian, fifty-fifty, world/global citizen, but also with the meanings they give them. Overall, this dissertation aims to bring attention other emerging groups in the Estonian society and contributes to the global study of “mixed” individuals and families.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödperekondrahvuslik identiteetmultikultuursusakulturatsioonEesti (riik)familynational identitymulticulturalityacculturationEstoniaThesis