Kattago, Siobhan, juhendajaStarkova, Anna-LizaTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Filosoofia osakond2023-02-222023-02-222023-0120.03.01 STA 01http://hdl.handle.net/10062/89279Magistritöö keskendub Søren Kierkegaardi ja Martin Heideggeri pakutud eksistentsiaalse ängi perspektiivile ja selle loovale potentsiaalile, mis võimaldab juurdepääsu iseendale ja eksistentsi ontoloogilisele struktuurile. Järgnevalt tuuakse välja Hannah Arendti poliitilisuse mõiste, mis võimaldab sellise potentsiaalsuse aktualiseerumist. Magistritöö toob esile mõlema filosoofi mõju Arendtile seoses individuaalse eksistentsi ja tõeküsimusega; ühtlasi aga näitab tema erimeelsust seoses kollektiivse ruumiga kui ainulaadse isikupära teostamise kohaga kõigis selle võimalikkustes. Arendti mõjul arutleb lõputöö kahe võimaliku väljapääsu poole ärevusest. Esiteks läbi sotsiaalse, kus individuaalne ärevus realiseerub massiühiskonnas. Teiseks läbi poliitika avaliku ruumi, kus indiviid realiseerib end tegevuse ja spontaansuse kaudu, võimalusega seista vastu vägivaldsele korrale. Seetõttu on avalik ruum Arendti sõnul indiviidi aktualiseerimise vajalik tingimus.The thesis focuses on the existential perspective of anxiety suggested by Søren Kierkegaard and Martin Heidegger and its creative potentiality that allows access to the self and the ontological structure of existence. Furthermore, it argues in favour of Hannah Arendt's concept of the political where such potentiality can be actualized. The thesis reveals the influence of both philosophers on Arendt regarding individual existence and the question of truth; at the same time, her disagreement with them concerning the collective space as a place for the realization of the uniqueness of the individual in its potentialities. Influenced by Arendt, the thesis argues for two possible ways out of anxiety. First, through the social where individual anxiety is realized in mass society. Second, through the public space of the political, where an individual realizes himself through action and spontaneity, with the possibility to resist a violent order. Therefore, according to Arendt, public space is a necessary condition for actualizing the individual.engopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalanxietyphilosophypolitical philosophypublic spacemagistritöödängistusfilosoofiapoliitiline filosoofiaavalik ruumThesis