Kiisel, Maie, juhendajaTivas, LilianTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2015-06-082015-06-082015http://hdl.handle.net/10062/46733Käesolev bakalaureusetöö uuris, kuidas käsitlesid erakonnad oma Facebooki postitustes julgeolekutemaatikat 2015. aasta Riigikogu valimiste eel. Võttes aluseks Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooria, vaatlesin, kuidas defineeritakse julgeolekut, mis on erakondade sõnavõttudes risk, mida nad valijatele välja pakuvad, kuidas konstrueeritakse julgeolekutemaatika osapooli ja julgeolekuohte, ning kui tuuakse välja ka konkreetseid lahendusi või ettepanekuid, siis millised need on. Töö mõtestas lahti erakondlikku kommunikatsiooni ning valimisteaegset kõneainet ning leidis erinevusi ja sarnasusi selle vahel, kuidas erakonnad temaatikat käsitlevad. Poliitilisi valimiskampaaniaid on varem peamiselt uuritud uudismeedia ja erakondade ametlike kodulehekülgede baasilt. Selles töös vaatasin üksnes Facebooki kampaaniaid, mis on nii erakondade kui ka valijate jaoks muutunud järjest olulisemaks. Mitmed uuringud on varasemalt leidnud, et sotsiaalmeedia võib pakkuda poliitiliseks diskussiooniks parema avaliku sfääri kui traditsiooniline massimeedia. Lisaks leitakse, et sotsiaalmeedia annab hääle nendele, kes tavaliselt poliitilisest debatist osa ei võta, näiteks noored. Teisalt võib suurenenud osalus tulla arutelu kvaliteedi arvelt, mis võib muutuda äärmuslikumaks ja pealiskaudsemaks. Kontentanalüüsist ilmneb, et erakonnad konstrueerivad julgeolekuohtu kui Venemaa poolset sõjalist sissetungi, agressiooni või konflikti, mis mõjutab meie üldist julgeolekut või turvatunnet. Idanaabri tegevus on julgeolekustatud, sest ka avalikkuse silmis on tegemist ohuga. Seega mõtlevad poliitikud rahvuslikust julgeolekust peamiselt piiritaguste sõjaliste ohtude raamides. Viimastest Riigikogu valimistest möödunud viie aasta jooksul on poliitilised kampaaniad Facebookis muutunud professionaalsemaks, kuid ei saa öelda, et osalus, kaasamine ja arutelu oleksid palju arenenud. Vaadeldud ajaperioodi jooksul oli konstruktiivne dialoog sotsiaalmeediakasutajate ja poliitikute vahel pea olematu. Kuid see, et diskussioonid erakondade ametlikel lehekülgedel aset ei leidnud, et välista siiski, et sotsiaalmeedia ei võiks tõepoolest luua avalikeks aruteludeks parema platvormi.etbakalaureusetöödEesti. Riigikoguvalimisedparlamendivalimisedparteidsotsiaalmeediajulgeolekriiklik julgeolekpoliitikudriigikaitseThesis