Mägi, Katrin, juhendajaSchults, Astra, juhendajaHainsoo, AikiTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2015-10-202015-10-202015http://hdl.handle.net/10062/49067Antud seminaritöö eesmärk oli uurida, kuidas seostuvad 2. klassi õpilaste hinnangud oma tegevusstrateegiatele õpetajate hinnangutega laste tegevusstrateegiatele ning kuidas on nii laste kui õpetajate hinnatud tegevusstrateegiad seotud laste matemaatika ja eesti keele alaste teadmistega. Eraldi vaadeldi ka soolisi erinevusi samas küsimuses. Uurimuses osales kokku 614 teise klassi õpilast (327 poissi ja 287 tüdrukut) ja 41 õpetajat. Lapsed täitsid küsimustiku oma tegevusstrateegiate kasutamise kohta ning sooritasid eesti keele ja matemaatika testi. Õpetajatel paluti täita iga oma klassi õpilase kohta küsimustik tegevusstrateegiate kasutamise kohta. Tulemused näitasid, et õpetaja poolt hinnatud vältiv tegevusstrateegia on negatiivselt seotud nii matemaatika kui eesti keele testitulemustega. Õpetajad hindasid poistel vältiva strateegia kasutamist veidi kõrgemaks kui tüdrukutel. Laste endi hinnangud oma tegevusstrateegiatele olid matemaatika- ja lugemistesti skooridega nõrgalt seotud, oluliseks osutunud seoste suunad olid ootuspärased – vältiv strateegia seostus madalama testiskooriga, meisterlikkusele suunatud strateegia kõrgemaga. Poistel ilmnes vältiva strateegia nõrk negatiivne seos lugemistesti skooriga ja tüdrukutel matemaatikatesti skooriga. Meisterlikkusele suunatud strateegial oli nõrk positiivne seos matemaatikatesti skooriga mõlemast soost lastel. Poistel oli õpetaja hinnang vältiva tegevusstrateegia kasutamisele positiivselt seotud lapse enda hinnanguga vältiva tegevusstrateegia kasutamisele.etüliõpilastöödesimene kooliaste2. klasslapsedmatemaatikaeesti keelhinnangudThesis