Soo, Kadri, juhendajaKala, JaanaTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2014-09-122014-09-122014http://hdl.handle.net/10062/43414Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli vanemate erinevate kasvatusstiilide ja põhimõtete teada saamine. Seadusandluses ei ole käesolevaks hetkeks lapse füüsiline karistamine keelatud, kuid lapse kehalise väärkohtlemise ilmnemisel on võimalik õiguslikult sekkuda. Oma uurimustöös uurisin viie lasteaiaealise lapse ema arvamust lapse kasvatamisest ja karistusest. Kasutasin meetodina kvalitatiivset intervjuud ning analüüsimeetodina kvalitatiivset sisuanalüüsi. Tulemustest selgusid vanemate lastekasvatamise põhimõtted ja kohustuste jagunemine emade ja isade vahel. Emade kohustuste hulka kuulusid enamus laste kasvatamise ja kodutöödega seotud tegevused. Emade vastusest selgus, et nende meeste rolliks on rohkem pere sissetuleku teenimine ning majandusliku heaolu eest vastutamine. Ka mainiti, et isade ülesandeks on lastele (eriti poistele) eeskuju andmine, vaba aja veetmine ning lastega koos mängimine. Vastajad leidsid, et nende lapsekasvatuspraktikas on lapse korrale kutsumine igapäevane ülesanne. Korrale kutsumise viisidest kasutati nii verbaalseid (vestlus, arvutikasutamise keeld, karistusega ähvardamine jne) kui ka mitteverbaalseid karistusviise (tutistamine, vits, lapse mõtlemistoolile- või oma tuppa saatmine). Tulemustest selgus veel see, et enamik vastajatest olid mingil määral kehalise karistuse pooldajad. Siiski olid uuritavad seisukohal, et riiklikult peaks lapse tõsise kehalise karistamise keelustama.etbakalaureusetöödlapsevanemadarvamusedkasvatuskaristusedThesis