Konstabel, Kenn, juhendajaSaar, Kalev, juhendajaNarits, TaaviTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-04-062013-04-062012http://hdl.handle.net/10062/29749Antud töö eesmärgiks oli mõõta ärevusega seotud kognitiivseid protsesse implitsiitselt ja võrrelda seejärel tulemusi enesekohase küsimustikuga kogutud andmetega ärevuse ja neurootilisuse kohta. Katse teostamiseks kasutati vabavara programmi nimega PEBL ehk Psychology Experiment Building Language, mis on mõeldud just arvuti-põhiste psühholoogiliste eksperimentide läbiviimisel kasutamiseks. Test koosnes kuuest osast: 1) (IAT) implitsiitne assotsiatsioonitest 2) afektiivse praimimise ülesanne 3) visuaalse tähelepanu ümberlülitamise ülesanne 4) enesekohane küsimustik hetkeärevuse hindamiseks 5) enesekohane küsimustik üldise ärevuse hindamiseks 6) Suure Viisiku isiksuseküsimustik (S5). Testist võttis osa 114 inimest (80 naist ja 34 meest), kelle keskmine vanus oli 24,4 aastat. Käesoleva uurimuse tulemused näitasid, et implitsiitse assotsiatsioonitestiga mõõdetud ärevus ei seostunud enesekohaste küsimustikega mõõdetud hetke – ja üldärevusega ega ka neurootilisusega. Negatiivne afektiivne praimimine seostus küsimustikuga mõõdetud neurootilisusega ja üldise ärevuse tasemega aga mitte hetkeärevuse tasemega. Tähelepanu ümberlülitamise osas ilmnes, et kõrge seisundiärevusega katseisikutel võttis rohkem aega negatiivselt või ähvardavalt stiimulilt tähelepanu ümberjuhtimine, kui positiivselt stiimulilt, kuid statistiliselt olulist tulemust siiski selle testiga ei saavutatud.etimplitsiitne assotsiatsioonitestneurootilisustähelepanu ümberlülitamineafektiivne praimimineenesekohane küsimustikSuure Viisiku isiksuseküsimustikärevuskognitiivsed protsessidThesis