Murakas, Rein, juhendajaTõekalju, ImreTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2015-08-252015-08-252015http://hdl.handle.net/10062/48010Käesoleva öö eesmärgiks oli uurida, kas ja milline on pikaajaliste laenude omamise mõju nende omanike finantskäitumisele ja materiaalsele ning emotsionaalsele toimetulekule. Antud küsimustele vastuste leidmiseks analüüsiti töö käigus 2012. aastal Saar Polli poolt Eesti elanike hulgas läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringu käigus kogutud andmeid ning püüti leida pikaajaliste laenude omajate ja neid mitte omajate erinevusi. Esmalt peab autor vajalikuks tõdeda, et pikaajaliste laenude omamine mõjutab oodatust vähem inimeste finantskäitumist. Eeskätt väljendub selline vähene mõju eelarve ja planeerimise kasutamise suhteliselt väikeses erinevuses laenu omajate ja mitteomajate vahel. Igati loogiline oleks autori hinnangul eeldada, et inimesed kes võtavad endale pikaajalised rahalised kohustused, planeerivad oma rahalisi tegevusi märksa põhjalikumalt kui neid kohustusi mitteomavad inimesed. Käesolevas töös kasutatud andmed aga väga suurtele erinevustele ei viidanud. Pikaajaliste laenude omajate puhul võib täheldada küll kõrgemast haridustasemest ja suuremast sissetulekust tulenevaid võimalikke paremaid eelduseid teadlikuma finantskäitumise viljelemiseks, kuid nagu juba öeldud, andmete analüüsi käigus väga suuri erinevusi pikaajalisi laene mitteomavate inimestega ei ilmnenud. Materiaalse ja emotsionaalse toimetuleku seisukohalt selgus teatud aspektide puhul pikaajaliste laenude ja toimetuleku vaheline seos. Näiteks võis selliseid seoseid täheldada krediitikaartide kasutamise sageduse ning paremate asjade ostmise eesmärgil raha laenamise ning raha pärast tekkinud koduste lahkhelide esinemise ja raha mõju suurema tajumise puhul inimsuhetele. Eeskätt olekski autori arvates pikaajaliste kohustuste omajate puhul oluline tõsta nende rahaasjade jälgimise ja planeerimise taset. Ühe võimaliku põhjusena praegusele väikesele erinevusele näeb autor vähest teadlikkust ning seetõttu oleks autori hinnangul igati põhjendatud vastavasisuliste infomaterjalide jaotamine eeskätt pikaajaliste laenude taotlejatele. Nimetatud materjalides võiks käsitleda erinevaid leibkonna eelarve koostamise võimalusi ning jagada soovitusi ja infot olemasolevate rahaasjade jälgimise ja planeerimise abivahendite kohta. Viimaste osas on autori arvates tänases päevas kindlasti nii laenu omajate kui mitteomajate hulgas suurimaks puuduseks vähene informeeritus.etbakalaureusetöödfinantskirjaoskusfinantskäituminelaenudeluasemelaenudpikaajalised laenudEestiThesis