Rinken, ToonikaJõgi, EerikNurk, Liisa-MaiTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2022-05-302022-05-302022http://hdl.handle.net/10062/82226Joogi- ja suplusvee fekaalse reostuse hindamiseks on indikaatorliikidena kasutusel nii Escherichia coli ja kui ka Enterococcus sp. Käesolevas töös kasutati neid indikaatorliike fekaalse reostuse hindamiseks sademevees. Uuringualaks olid Tallinnas asuvad Harku ja Mustjõe sademevee valgalad, mille suublaks on Kopli laht. Uuringu käigus kaardistati põhjalikult Harku ja Mustjõe sademevee valgalad, hinnati indikaatorliikide sisaldust sademevees ja töötati välja metoodika, mille abil on võimalik tuvastada reostajad. Väljapakutud metoodika abil tuvastati 10 kinnistut, mis juhtisid reovett sademeveekanalisatsiooni ning analüüsiti reostuste põhjuseid. Reostuste põhjused olid vanad likvideerimata või amortiseerunud ühendused, uued ühendused, mis ekslikult olid sademevette juhitud ja hooldamata kanalisatsioonitorustik. Kuigi metoodika annab kõige efektiivsemaid tulemusi soojal ja kuival perioodil, oleks tulevikus vajalik uurida ka indikaatorliikide sisalduste muutusi aastaaegade vaheldumisel.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalsademevesimikrobioloogiline reostusEscherichia coli, Enterococcus spmagistritöödThesis