Lemsalu, Liis, juhendajaPullmann, Helle, juhendajaMärtsoo, Tiina-LiinaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2016-07-052016-07-052016http://hdl.handle.net/10062/52279Seksuaalkäitumine määrab, kas seksuaalsuse väljendumine tagab seksuaalse tervise ja heaolu või kahjustab seksuaalset ning reproduktiivset tervist. Magistritöös vaadeldi käitumisi nagu seksuaalvahekorras olemine viimase 12 kuu jooksul, seksuaalpartnerite arv, viimase seksuaalvahekorra ajal kondoomide ja teiste rasestumisvastaste vahendite ja kasutamine ning seksimist alkoholi või narkootikumide mõju all, mida seostatakse riskiga nakatuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ja planeerimatute rasedustega. Analüüsiti 815 Eesti kooliõpilase seksuaalkäitumist vanuses 14-18aastat ja sellega seotud tegureid. Leiti, et 25% Eesti noortest raporteeris mõnda riskiga seonduvat seksuaalkäitumist seoses viimase seksuaalaktiga. Näiteks tüdrukute puhul on 48% väiksem šanss (OR 0.52, 95% CI 0.39-0.69) olla kasutanud viimase vahekorra ajal kondoomi kui poistel. Keskmise hinde kasvades on teismelistel suurem šanss (OR 1.43, 95% CI 1.06-1.92) kasutada viimase vahekorra ajal efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Vene rahvusest noortel on 60% väiksem šanss tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamiseks (OR 0.40, 95% CI 0.28-0.57) kui eestlastel, samuti on see oluliselt väiksem noortel, kes klassikaaslastega halbades suhetes (OR 0.17, 95% CI 0.03-0.97). Tulemuste põhjal võib öelda, et seksuaalkasvatuse/-tervise õpetamisest ainult põhikoolis, ei piisa. Igakülgset teavitustööd tuleb teha erinevatele sihtgruppidele, nt gümnaasiumiealistele, venekeelsele elanikkonnale, püsisuhtes olijatele ja kindlasti lapsevanematele.etnooredriskiv seksuaalkäituminesotsiaal-demograafilised teguridläbilõikeuuringadolescentsrisky sexual behavioussocial-demographic factorscross-sectional studymagistritöödThesis