Uuemaa, Evelyn, juhendajaGuaman Pintado, Pamela Maricela, juhendajaAlev, Anne-LiisTartu Ülikool. Geograafia osakondTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2025-09-162025-09-162025https://hdl.handle.net/10062/115958Viimase sajandi jooksul on märgaladele, kui olulistele keskkonnamõjude reguleerijatele pööratud aina rohkem tähelepanu. Antud töö eesmärk oli tuvastada märgalade kadu ulatust ajalooliselt kaardilt ning hinnata pool-automatiseeritud GIS-metoodika tõhusust. Ajaloolise baasina kasutati 1935–1939 koostatud Eesti Vabariigi taktikalist topograafilist kaarti. Võrdlus tänapäevase olukorraga näitas märgalade vähenemist 71,85 % võrra. 90 % ajaloolisest pindalast on muundunud peamiselt metsaks (51,4 %), lagealaks (22,3 %) ning haritavaks maaks (13,9 %). Töötlusmetoodika täpsuse kontrollimiseks kasutati käsitsi vektoriseeritud kihti, mille põhjal arvutati tootja täpsus 91,69 %, kasutaja täpsus 91,32 % ja kogutäpsus 99,44 %. Uurimus kinnitab, et pool-automaatse metoodikaga saab märgalade piire adekvaatselt tuvastada, kuid töötlus nõuab manuaalset üle kontrollimist.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ajaloolised kaardidbakalaureusetöödThesis