Themas, Liis, juhendajaPalm, SirlyTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-06-132024-06-132024https://hdl.handle.net/10062/99485Eestis pole seni teadaolevalt ühtegi uuringut meedia- või utiseadmete kasutamise ja nende võimaliku mõju kohta EK ja AKP laste keelelisele arengule. Praeguses uurimistöös osales kokku 50 4-6 aastast last, kummaski grupis 25. Mõlemad grupid sooritasid kõnetesti vastavad ülesanded ning nende vanemad vastasid küsimustikule. Praegune uurimistöö hõlmas vaid osa kogu küsimustiku küsimustest ning võrdles võimalikke seoseid nuti- või meediaseadmete kasutamise aja, vanemate kaasatuse ning kõnetesti tulemuste vahel. Selgus, et AKP lapsed viibivad EK lastega võrreldes veidi rohkem nutiseadmetes ning nendega vesteldakse veidi vähem. Soovituslikust ajamäärast „vähem kui tund“ on üksi nutiseadmes vaid 28.57% AKP ning 50% EK lastest. Positiivse keelelise arengu jaoks on vajalik vanemapoolne selgitus ja vestlus seadmetes nähtu üle, mida ei tee kõik vanemad.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonianutiseadmete kasutusmeediaseadmete kasutuskeeleline arengeelkooliealised lapsedlapsed 4-6aarenguline keelepuueusage of smart devicesusage of media deviceslinguistic developmentpre-school childrenchildren 4-6 yearsdevelopmental language impairmentüliõpilastöödThesis