Mänd, Pille, juhendajaSepp, MargeTartu Ülikool. Botaanika osakondTartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond2016-06-062016-06-062016http://hdl.handle.net/10062/51734Kliimamudelitega on prognoositud, et suurematel laiuskraadidel, sealhulgas Eestis, kasvab tulevikus sademete hulk ja keskmine õhuniiskus. Saamaks aimu, kuidas suurenenud õhuniiskus võiks mõjutada Eesti metsade ökosüsteeme ja seal toimuvaid protsesse, on rajatud FAHM (Free Air Humidity Manipulation) eksperiment, kus suurenenud õhuniiskusega manipuleeritakse kiirekasvulisi puid. Antud töö käigus uuriti, milline on suurenenud mulla- ja õhuniiskuse mõju hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) lehtede lämmastikusisaldusele ja kasutamisele. Selleks hinnati suve jooksul muutuseid lehtede klorofülli- ja lämmastikusisalduses ning keskkonnaparameetrites. Tulemustest selgus, et niiskemas õhus kasvanud puudel oli ühes lehes enamasti rohkem klorofülli ja lämmastiku (mg/cm2 ). Samuti leiti, et suurenenud mulla- ja õhuniiskuse tingimustes paigutatakse proportsionaalselt rohkem lämmastiku lehe valguspüügi mehhanismidesse. Samas oli niiskemates tingimustes kasvanud puudel kogu lehestikus summaarselt vähem klorofülli ja lämmastikku (mg), mis viitab, et suurenenud õhuniiskuse tingimustes on hübriidhaaval kasvuks halvemad tingimused, ning kompenseerimaks vähest fotosünteesivat pinda, tõhustatakse lehtede fotosünteetilist efektiivsust.ethübriidhaab, õhu- ja mullaniiskuskliimamuutuslämmastikukasutusmagistritöödThesis