Hannus, Aave, juhendajaÕun, Aleksandra-LoviseTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-022021-11-022020http://hdl.handle.net/10062/75539Käesoleva töö eesmärk oli eestindada treeneri treenimistõhususe mudelil põhinev küsimustik Treenimistõhususe Skaala (Coaching Efficacy Scale- CES; Feltz, Chase, Moritz & Sullivan, 1999) ja kontrollida selle faktorvaliidsust. Selle küsimustiku abil saavad treenerid hinnata oma enesetõhususe uskumusi erinevate treeneri töö osade lõikes: motivatsiooni juhtimise kindluse, mängustrateegia juhtimise kindluse, tehnika õpetamise kindluse ja iseloomu arendamise kindluse osas ning hinnata oma tööalase arengu vajadusi nendes valdkondades. Uurimistöö valim koosnes 129-st eesti meeskonna- ja individuaalalade treenerist, kelle tööstaaž varieerus 0.5 – 52 aastani (M = 11.31; SD = 9.87). Lisaks originaalküsimustiku neljale faktorile konstrueeriti väited veel kahe täiendava hüpoteetilise faktori — lapsevanemate kaasamise kindluse ja harjumuste kujundamise kindlus — kirjeldamiseks. Faktorvaliidsuse kontrollimiseks viidi läbi kuue alaskaala kinnitav faktoranalüüs, mis näitas, et Täiendatud Treeneri Treenimiskindluse Skaala kuue faktori sobivusindeksid CFI (Comparative fit index) jäid vahemikku .931 - .992. Küsimustiku alaskaalade sisereliaablus (Cronbach’i α) jäi vahemikku .816 - .914.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationaltreenimistõhususe skaalatreenimistõhususadapteerimineCoaching Efficacy Scalecoaching efficacyadaptionüliõpilastöödThesis