Paiste, Päärn, juhendajaKangor, MihkelTartu Ülikool. Geoloogia osakondTartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond2023-06-302023-06-302014https://hdl.handle.net/10062/91194Põlevkivi on kõrge energiatähtsusega maavara, kui puuduvad teised valikud. Põlevkivi kõrge tuhasuse (~50%) tõttu tekib põletamisel aga suurtes kogustes tuhka. Põlevkivituhas võib leiduda palju raskmetalle ja aluselisust põhjustavaid ioone. Kuna sellisele tuhale on väheseid kasutusalasid, transporditakse seda tuhaplatoodele. Seal võib aga tuhka läbinud nõrgvee pH ulatuda 13-ni, põhjustades põhjaveele ja keskkonnale suuri kahjusid. Lisaks võib nõrgvee sisalduses leiduda ka erinevaid raskmetalle nagu kroom. Raskemetallide kõrged sisaldused ja nende leostumine muudavad ka oluliselt raskemaks materjalide edasise taaskasutuse nt. ehituses või filtersüsteemides. Eestis kaevandatava põlevkivi põletamisel tekkiv tuhk ei sisalda olulisel määral leostuvaid raskemetalle, kuid teiste põlevkivimaardlate kasutusel tekkivate jäätmete puhul võib see olla suureks probleemiks (Ots, 2004). Selleks, et hinnata jäätmete ohtlikust ja võimalikku taaskasutust on vajalik kompleksem teadmine raskemetallide fraktsioneerumisest ja vormist tuhamaterjalides. Üheks selliseks probleemseks raskemetalliks on ka kroom. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on selgitada kroomi fraktsioneerumist ja selle leostusomadusi Jordaania põlevkivi põletamisel tekkivates tuhajäätmetest.openAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalbakalaureusetöödThesis