Kraus, Kerli, juhendajaTilk, Ann MariiTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut2025-10-092025-10-092025https://hdl.handle.net/10062/116688Töö fookuses on begiini Marguerite Porete’ (†1310) süüdimõistmine ketserluses ja selle kontekst 14. sajandi alguse Prantsusmaal, eesmärgiga uurida, kas Marguerite’i kohtuprotsessil langetatud otsust mõjutasid kiriku teoloogilised seisukohad või ilmaliku võimu, eriti Prantsuse kuninga Philippe IV [1285–1314] poliitilised huvid. Seejuures tuginetakse Marguerite’i teose „Lihtsate hingede peegel” ingliskeelsele tõlkele (tlk Ellen L. Babinsky, 1993), kohtuprotsessi käigus koostatud dokumentidele ja kahele Vienne’i kirikukogu dekreedile (Ad nostrum ja Cum de quibusdam mulieribus). Töö oluliseks tulemuseks on teadmine, et kuigi Marguerite’i tekst sisaldab teoloogiliselt mitmeti tõlgendatavaid väiteid, oli otsus ta ketserina surma mõista mõjutatud eelkõige ilmaliku võimu ja kiriku soovist tugevdada kontrolli kirikustruktuuri väliselt tegutsevate vagadusliikumiste üle. Vastavalt ilmestab Marguerite’i juhtum kaasaegset ilmaliku ja vaimuliku võimu vahelist võitlust, kes – ja millistel tingimustel – saab ja tohib ühiskonda ja selle liikmeid reguleerida ja kontrollida.etajalugukeskaegPrantsusmaaPorete, Marguerite (†1310)begiinid (religioon)naismüstikudhereesiaPhilippe IV Ilus, Prantsuse kuningas, 1268-131414. sajandi algusbakalaureusetöödHereesia defineerimine Philippe IV Ilusa [1285–1314] valitsusajal Marguerite Porete’ (†1310) elukäigu ja tema teose "Le Miroir des âmes simples anéanties et qui seulement demeurent en vouloir et désir d'amour" näitelThesis