Epner, Luule, juhendajaKivi, KatrinTartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondTartu Ülikool. FilosoofiateaduskondTartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut2014-07-022014-07-022014http://hdl.handle.net/10062/42435Uurimustöö eesmärgiks on uurida Karini tõlgendusi teatrilaval A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa (1932) viie dramatiseeringu ja ühe Tammsaare-ainelise näidendi põhjal, lähenedes empiirilisele materjalile naisuurimuslikust vaatepunktist. Töö aluseks olevad lavastused on Kaarli Aluoja „Abielu ja armastus” (Draamastuudio teater, 1934), Andres Särevi „Pankrot” (Tallinna Draamateater, 1950), Aleks Satsi „Lunastus” (Ugala, 1977), Mati Undi „Taevane ja maine armastus” (Vanemuine, 1995), Elmo Nüganeni „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.” (Tallinna Linnateater, 2006) ning Aare Toikka „Karin ja Pearu” (VAT Teater, 2012). Töö jaguneb kolmeks osaks. Esimene peatükk toob välja uurimustöö teoreetilised lähtealused, adaptatsiooni topeltolemuse ja mõju ning naisuurimusliku lähenemisviisi põhiseisukohad. Teises ja kolmandas peatükis analüüsitakse Karini tegelaskuju erinevates lavastustes tuginedes erinevatele naisuurimuslikele probleemiasetustele.etrestrictedAccessnaisuuringudteaterdramatiseeringudlavastusedTammsaare, A. H., pseud., 1878-1940. Tõde ja õigusmagistritöödA. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” Karin teatrilavalThesis