Palu, Annegrete, juhendajaKalajas, LauriineTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-09-232019-09-232019http://hdl.handle.net/10062/65284Töö eesmärk oli uurida, milline peaks olema äratundmiseks esitamise meetod (samaaegne või järjestikune), et äratundjate otsused oleksid võimalikult korrektsed. Samuti uuriti, kas ning kuidas on omavahel seotud äratundmisel tehtud otsuse korrektsus ning äratundja antud kindlushinnang samaaegse ja järjestikuse äratundmiseks esitamise rea korral. Eksperimendis osales 287 inimest. Eksperimendi esimeses osas vaatasid katseisikud viit videot vargusest, pärast mida pidid nad äratundmisreast identifitseerima kurjategija ning andma oma otsuse kohta kindlushinnangu. Töös leiti, et äratundmise täpsus ei sõltu äratundmiseks esitamise meetodist. Samuti leiti, et mida kõrgem on äratundja antud kindlushinnang pärast otsuse tegemist, seda täpsem on otsus.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eestiäratundmiseks esitaminesamaaegne äratundmiseks esitaminejärjestikune äratundmiseks esitaminekindlushinnangkriminaalmenetluseyewitness identificationlineupsequential lineupsimultaneous lineupeyewitness confidencecriminal proceedingsüliõpilastöödThesis