Ehin, Piret, juhendajaSavi, TerjeTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2018-01-262018-01-262018http://hdl.handle.net/10062/59102Poliitilise kogukonnaga identifitseerimine on oluline demokraatlike riikide mõistmise kontseptsioon, kuid selle uurimisel on harva aluseks võetud mitmerahvuselist riiki, kus rahvastikust suur osa ei oma elukohariigi kodakondsust. Poliitiline kogukond on mõiste, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kodakondsusega, kuid kumbki neist mõistetest ei defineeri ära poliitilise kogukonnaga samastujaid. Samas ei ole teada teised tegurid, mis lisaks rahvusele ja kodakondsusele identifitseerimist mõjutada võivad. Poliitilist aktiivsust nähakse tugeva demokraatia tunnusena nagu ka kõrget poliitilise kogukonnaga identifitseerimise taset, aga varasemate uuringute järgi ei ole teada, kas poliitilise kogukonnaga identifitseerimine mõjutab konventsionaalset ja mittekonventsionaalset poliitilist aktiivsust. Probleemide lahendamiseks tõstatati kaks uurimisküsimust. Esiteks, millised tegurid mõjutavad poliitilise kogukonnaga identifitseerimist vähemusrahvuste seas? Teiseks, kuidas mõjutab poliitilise kogukonnaga identifitseerimine poliitilist aktiivsust? Vastuste leidmiseks kasutatakse juhtumianalüüsi näitena Eestist, sest riigis on suur vähemusrahvuse osakaal, keda saab eristada kodakondsuse alusel. Andmeanalüüsis kasutati kasutati 2015. aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni monitooringu andmestikku, mis on esinduslik vähemusrahvusesse kuulujate osas. Tulemusena leiti, et vähemuste poliitilise kogukonnaga identifitseerimist mõjutavad tegurid on määratlemata või kolmandate riikide (Vene,Ukraina,Valgevene) kodakondsus, eesti keele oskus ning vanus. Määratlemata ja kolmandate riikide kodakondsus suurendavad šansse poliitilise kogukonnaga identifitseerimiseks nagu ka nõrk riigikeele oskus. Hea riigikeele oskus ning kuulumine vanemasse vanuserühma suurendas šansse nõrgaks poliitilise kogukonnaga samastumiseks. Kuigi mõjutavaid tegureid oli vähe, on näha, et Eestimaalaste hulka on kaasatud suur hulk vähemuste liikmeid, keda tavaliselt peetakse ühiskonnas rohkem võõrandunuteks. Seevastu need vähemusse kuulujad, kelle integreerituse taset nähakse kõrgemana, ei identifitseeri end eeldatud määral Eesti poliitilise kogukonnaga. Poliitilise kogukonnaga identifitseerimisel ei leitud statistiliselt olulist mõju poliitilisele aktiivsusele. Põhjus võib olla poliitilise kogukonna püsivuses ajas ja institutsioonideülesuses.estmagistritöödkodakondsusrahvuskogukonnadpoliitiline osalusvähemusrahvusedEestiThesis