Toomla, Raul, juhendajaHilimon, TaunoTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2025-06-122025-06-122025https://hdl.handle.net/10062/111284Magistritöö eesmärk on analüüsida Balti riikide taastuvelektri tootmise eesmärkide seadmise põhjuseid ja võrrelda Balti riikide energiastrateegiaid. Töös kasutatakse kvalitatiivset võrdleva analüüsi meetodit (Qualitative Comparative Analysis, QCA) ja tavapärast sisuanalüüsi. QCA aitab tuvastada strateegiliste valikute seosemustrid ning sisuanalüüs võimaldab Balti riikide strateegiaid analüüsides tuua esile asjakohaseid tähelepanekuid ja teha soovitusi poliitikakujundajatele. Töö peamise tulemusena tekkis arusaam, et taastuvelektri eesmärkide kehtestamist Euroopa Liidu liikmesriikides mõjutavad erinevad tegurite kombinatsioonid, millest olulisemad on energiasõltuvuse määr ja energia maksumus, kuna need mõjutavad mitmete liikmesriikide otsuseid taastuvelektri eesmärgi kehtestamisel. Analüüsi tulemusena selgus, et sõltumata Balti riikide (Eesti, Läti ning Leedu) elektrisüsteemide suurest omavahelisest ühendatusest ja pealtnäha sarnastest situatsioonidest mõjutavad taastuvenergia tootmise eesmärke mitmed erinvad tegurid: Eesti puhul suur kasvuhoonegaaside heite intensiivsus, Läti puhul suur taastuvelektri tootmise osakaal ja Leedu puhul suur energiasõltuvus. Samas mõjutasid riikide otsuseid ka sarnased tegurid nagu kõrged elektrihinnad, suure ühendatuse tase naaberriikidega ja tuumaelektri tootmise puudumine. Töö raames jõuti järeldusele, et Balti riigid ei ole energiastrateegiaid koostades üksteise strateegiatega arvestanud, millest ajendatult koostati uurimistöö raames poliitikasoovitused energiastrateegiate täiendamiseks ja ühtlustamiseks.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/magistritöödtaastuvenergiastrateegiadenergiamajandusenergiapoliitikaBaltimaadThesis