Aavik, Toivo, juhendajaUibo, NeleTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2016-07-052016-07-052016http://hdl.handle.net/10062/52278Schwartzi ja kolleegide (2012) poolt välja töötatud baasväärtuste teoorias on arvestatud ainult ühe tervise aspektiga – haiguse vältimine, kuid tervis koosneb ka teistest komponentidest, nagu seda ütleb ka World Health Organization'i tervise definitsioon. Parema ülevaate saamiseks tervise paiknemise kohta väärtuste mudelis, uuriti eraldi kehalise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise paiknemist. Uuringus osales 121 harrastussportlast ja kontrollgrupi moodustas 220 mitte sportivat inimest ning tulemuste analüüsimiseks kasutati multidimensionaalset skaleerimist. Kõige suuremad erinevused ilmnesid kehalise tervise paiknemises väärtuste mudelis, mis harrastussportlastel paikneb kõige lähemal stimulatsiooni, enesele suunatud mõtete ja tegude ning hedonismi läheduses. Lisaks hindavad harrastussportlased subjektiivselt enda tervist paremaks kõikides aspektides, välja arvatud vaimsetest probleemidest tulenevates piirangutes ja emotsionaalses heaolus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sportimisega tegelemiseks ei piisa ainult tervise väärtustamisest, vaid on oluline ka see, milliste teiste väärtustega motivatsioonilised alused ühtivad.etbaasväärtused (PVQ-R)tervis kui väärtustervise hindamineharrastussportlasedbasic values (PVQ-R)health as valuehealth assessmentsamateur athletesmagistritöödHarrastussportlaste erinevused tervise paiknemises väärtuste mudelis ja tervise hinnangutes võrreldes mitte sportivate inimestegaAmateur athletes' differences in the location of health in the Human Values System and in the evaluations of health compared to nonathletesThesis