Summatavat, KärtKikas, JaakKuuse, SulevMengel, LilianNõmmik, MaarjaEinasto, MaretÖpik, Maarja2024-10-092024-10-092024-09-25https://hdl.handle.net/10062/105272Läbi aegade on mõtlejaid–loojaid inspireerinud idee, et maailma kaootilise kirevuse taga peituvad mingid lihtsamad seaduspärasused – vormid. Sageli on nendeks peetud matemaatilis–geomeetrilisi konstruktsioone. Pythagorasest ja ta õpilastest üle Galilei ja Einsteini kuni Max Tegmarki matemaatilise Universumi hüpoteesini. Teisalt on geomeetrilised ideed lähtestanud ka paljude kunstnike loomingut – nii maailmas kui meil Eestis (geomeetriline kunst, op-kunst). Kõnelejad – teadlased, kunstnikud, kunstiteadlased avavad selliste lähenemiste erinevaid tahke. Archimedese „Noli turbare circulos meos!“ („Ärge rikkuge mu ringe!“ – oma liivale joonistatud kujundite kohta) teda otsima tulnud Rooma sõduritele on aktuaalne ka tänapäeval.11.00 Avasõnad 11.15 Laur Järv „Fundamentaalfüüsika geometriseerimine“ 11.45 Kärt Summatavet „Hingelkõnd geomeetrilisel alusmaastikul“ 12.15 Jaak Kikas „Kvaasikristallid“ 12.45 Elnara Taidre „Geomeetrilistest märkidest Tõnis Vindi kunstikontseptsioonis“ 13.15 - 14.15 Lõuna 14.15 Toivo Maimets „Turingi mustrid“ 14.45 Tiina Kraav „Origami geomeetria võludest“ 15.15 Arne Maasik „Geomeetria ja metafüüsika. Mare Vindist ja koostööst temaga“ 15.45 Kristel Mägedi „Mitmeilmne. Pilte ja viise“etAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalVideo