Akkermann, Kirsti, juhendajaUusberg, Helen, juhendajaUusberg, Andero, juhendajaPeet, KristaTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2015-10-022015-10-022015http://hdl.handle.net/10062/48728Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid kehataju tajulise (keha suurushinnangute täpsus) ja kognitiivse osa (hõivatus välimusest ja kehakaalust) ning kortikaalse hilise positiivsuse ja selle kahe alakomponendi P3 ja LPP vahel. Katses osales 36 noort naist, kellele esitati muudetud kehasuurusega pilte neist endist või teisest naisest. Uurimaks tähelepanuressursi hõivamise mõjusid kehatajule, pidid katseisikud samaaegselt meeles pidama kas 2-st või 6-st tähest koosnevat tähejada. Kehataju täpsus oli seotud pildil oleva isiku identiteediga: enese pildi puhul hinnati enda tegelikku kehasuurust keskmiselt küllaltki täpselt, võrreldes ennast sama suure kaaslasega hinnati end aga suuremaks. Hõivatus välimusest ja kehakaalust kehataju täpsust ei mõjutanud. Hilise positiivsuse puhul esines komponendi ja esitatud keha suuruse interaktsioon, mille alusel oli pildil oleva keha suurusele tundlik LPP komponent, kuid mitte P3. Eriti tundlik oli LPP komponent enese keha suurendatud piltidele kõrge välimusest ja kehakaalust hõivatuse puhul.etmagistritöödtöömälukognitiivsed protsessidkehamõõtmedtajuThesis