Kilp, Alar, juhendajaVesingi, SalmeTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2024-07-052024-07-052024https://hdl.handle.net/10062/101941Käesolev bakalaureusetöö soovib luua teadmise, kuidas kujutavad rahvuslikku identiteeti autoritaarsed riigid, mis vastanduvad olemasolevale maailmakorrale ja mille omavahelise koostöö aluseks on jagatud vaenlane. Vladimir Putin ja Kim Jong Un on enda varasemates kõnedes rõhunud rahvusliku identiteedi olulisusele riigi suveräänsuse kontekstis ning toonud esile imperialistlike jõudude (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, NATO, Jaapan, lääneriigid) mõjutegevuse hävitava mõju riiklikule heaolule. Seetõttu analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil Putini ja Kimi poolt siseriiklikule auditooriumile esitatud kõnesid perioodil 2012-2024. Andmeanalüüsi tulemustele tuginedes vastati küsimustele, kuidas kujutavad Putin ja Kim rahvuslikku identiteeti tuginedes olulise Teise kontseptsioonile, võrreldi kuidas suhestub riigipeade käsitlus rahvuslikust identiteedist ning kuidas on sellised sõnumid muutunud aastatel 2012-2024. Mõlemad riigipead tuginevad rahvusliku identiteedi kujundamisel olulise Teise kontseptsioonile ja kujutavad liberaaldemokraatlikule maailmakorrale omaseid läänelikke väärtuseid ohuna rahva heaolule, ainulaadsusele ja traditsioonilistele väärtustele. Putin ja Kim kujutavad vaenulikuna USA, läänemaailma, nende liitlaseid. Rahvusliku ühtsuse kontekstis kujutab Putin vaenulikuna Ukrainat ja natsismi ning Kim Lõuna-Koread. Sisegrupi kujutamisel rõhub Putin enam rahva ühtsusele ja traditsioonilistele väärtustele ning Kim toob esile sotsialistliku ideoloogia keskse rolli. Autoritaarsed riigipead tunnetavad analüüsitud perioodil kasvavat välist ohtu rahva heaolule ning kujutavad sellest tulenevalt enda kõnedes enam julgeoleku, vaenlaste teisestamise ja rahvusliku järjepidevusega seotud teemasid.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniabakalaureusetöödThesis