Uusberg, Helen, juhendajaKrajuškina, Maria, juhendajaAlpstål, LiisaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-02-132024-02-132024https://hdl.handle.net/10062/95287Uurimistöö eesmärk oli hinnata ümberhindamise mõju subjektiivsetele positiivsetele ja negatiivsetele emotsioonidele ning muutustele tõlgendusdimensioonidel, kui ümberhindamise eesmärk oli suurendada positiivseid emotsioone. Veebikatses osalenud 165 katseisikut (83 naist, keskmine vanus 27,6 aastat) nii lihtsalt vaatasid kui hindasid ümber negatiivse, neutraalse ja positiivse valentsiga pilte. Mõlemas tingimuses hindasid katseisikud oma subjektiivset positiivset ja negatiivset emotsiooni ning kirjeldasid, kuidas nad tajusid piltidel kujutatud olukordi erinevatel tõlgendusdimensioonidel. Selgus, et ümberhindamine suurendas positiivseid (F = 240,84; p < 0,001) ja vähendas negatiivseid emotsioone (F = 255,37; p < 0,001) nii negatiivsete, neutraalsete kui positiivsete piltide puhul. Lisaks leiti, et ümberhindamisega kaasnesid muutused kõikidel mõõdetud tõlgendusdimensioonidel, aga muutused sõltusid pildi valentsist. Tulemustest järeldati, et ümberhindamine eesmärgiga suurendada positiivseid emotsioone on efektiivne ja sellega kaasnevad muutused tõlgendusdimensioonidel.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaemotsiooniregulatsioonümberhindaminepositiivsed emotsioonidtõlgendusdimensioonidafektiivsed pildidemotion regulationreappraisalpositive emotionsappraisal dimensionsaffective imagesüliõpilastöödThesis