Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondGielen, Katiliina, juhendajaLillemägi, KristelTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž2017-08-282017-08-282017http://hdl.handle.net/10062/57649Käesolevas magistritöös tulevad vaatluse alla prantsuse kirjaniku Gustave Flauberti teose „Madame Bovary“ erinevatel ajaperioodidel tehtud kaks olemasolevat eestindust (Sillaots 1934, Rajandi 1985) sihtkultuuri kontekstis. Töö uurimuslik fookus on suunatud kordustõlke fenomenile ja seda nähtust seletada püüdvale kordustõlke hüpoteesile (Berman), mille kohaselt on esmatõlge alati kodustav ning kordustõlge võõrapärastav. Arutledes tõlketekstide originaaliläheduse või -kauguse üle, analüüsides selleks tõlketekstides kasutatud tõlkelahendusi, on empiirilise uurimuse eesmärk välja selgitada, kas Bermani hüpotees peab ka antud uurimismaterjali peal paika. Eestindusi kõrvutades ja neid omavahel võrreldes määratakse kindlaks esmatõlke erisused keeleliste lahenduste poolest võrreldes kordustõlkega, võttes sealjuures arvesse, et tõlkeid on mõjutanud kaks erinevat kultuurikonteksti. Lisaks sihtkultuuri oludele arvestatakse ka tõlkijate ja nende tõlkepoeetiliste tõekspidamiste mõju tõlgetele.estAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalopenAccessüliõpilastöödstudent workstõlkeõpetustranslationinterpretingFlaubert, GustavetõlkiminetõlkeanalüüsuustõlkedmagistritöödThesis