Orru, Kati, juhendajaHansson, Sten, juhendajaTorpan, StenTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2025-08-132025-08-132025-08-13978-9916-27-966-3978-9916-27-967-0 (pdf)1736-03072806-2590 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/114441Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKommunikatsiooniprobleemid võivad muuta inimesed hädaolukordades haavatavamaks. Kriisihalduse kontekstis tähendab see, et puuduliku riski- ja kriisikommunikatsiooni tõttu on inimestel keerulisem langetada otsuseid ja toime tulla ohtudega enda elule, tervisele või varale. Doktoritöö analüüs põhines Hanssoni jt (2020) loodud kommunikatsiooniga seotud haavatavuste heuristilisel raamistikul, mille abil võeti vaatluse alla Euroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuste leevendamisel. Doktoritöö aluseks olevad andmed koguti kaheksas Euroopa riigis: Saksamaal, Itaalias, Belgias, Rootsis, Ungaris, Norras, Soomes ja Eestis. Neljast uuringust selgus, et teooria ja tegelikkus ei käi Euroopa kriisihalduses käsikäes – väärinfot (ühte olulist haavatavuse tegurit) ei käsitleta süsteemselt, selleks puuduvad juhendmaterjalid ning sellega seotud probleemidega tegelemisel lähtutakse pigem varasemast kogemusest. Samuti on puudulikud või puuduvad sootuks juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks riski- ja kriisikommunikatsioonis. Kuigi sotsiaalmeedia kasutamise viise haavatavuse leevendamiseks on teoorias palju, jäi kaheksa riigi analüüsil sõelale vaid kuus haavatavuse vähendamise viisi, mida kriisihaldajad kasutanud on – ennetavate juhiste jagamine, hoiatamine ja häirete edastamine, inimeste murede kaardistamine, kadunud isikute otsimine, praktiliste juhiste jagamine hädaolukorra ajal, ja vabatahtlike kaasamine – nende rakendamine on riigiti ebaühtlane ja sõltub paljuski asutuste oskustest ja saadaolevatest vahenditest. Metoodilise panusena selgus doktoritöös, et ka lauaõppuse simulatsioonimeetodit on võimalik kasutada akadeemilises uurimistöös kommunikatsiooniga seotud haavatavuste ja asutuste võimelünkade tuvastamiseks. Selle väitekirja peamine järelm on, et kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse vähendamine on struktuurne institutsionaalne väljakutse. Kui juhised on puudulikud, praktikad juhuslikud ning õppused ei rajane tõenduspõhistel alustel, suurendab see väärinfo leviku, sotsiaalmeedia alakasutuse ja asutuste vähese koostöö tingimustes hädaolukordades inimeste haavatavust. Süsteemsed kommunikatsioonipraktikad ja läbimõeldud õppuste korraldamine aitavad paremini hädaolukordadeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda – tugevdades nii institutsioonide kui kogu ühiskonna vastupanuvõimet.Inadequate communication can increase people’s vulnerability in disasters. In the context of disaster risk reduction, this means that limited access to, understanding of, or ability to act on information can hinder individuals’ capacity to protect their life, health, or property. This doctoral thesis applies the communication-related vulnerability framework developed by Hansson et al. (2020) to examine how disaster risk reduction institutions in Europe identify and mitigate such vulnerabilities. Empirical data were collected from eight European countries—Germany, Italy, Belgium, Sweden, Hungary, Norway, Finland, and Estonia—through document analysis, expert interviews, and a scenario-based table-top exercise. The four studies that this thesis is based on show a clear disconnect between theory and institutional practice. False information—one of the key situational factors of vulnerability—is not systematically addressed, guideline materials are largely missing, and practitioners often rely on individual experience. Similarly, the use of social media in disaster communication remains largely underregulated and informally arranged. Although existing literature outlines various strategies for leveraging social media in disaster communication, the comparative analysis identified six actual practices used by institutions across the eight countries: sharing educational guidelines, informing and warning the public, identifying citizens’ concerns, identifying missing persons, sharing guidelines during disaster, and organising volunteers. The extent to which these practices are applied depends on institutional arrangements, capacities, and available resources. As a methodological contribution, this thesis demonstrates that table-top exercises can serve as a practical research tool for identifying communication-related vulnerabilities and institutional capacity gaps. The main conclusion of the thesis is that communication-related vulnerability is, at its core, a structural institutional challenge. In the absence of clear guidelines, evidence-based training, or coordinated practices, institutions risk increasing vulnerability—especially through the unchecked spread of false information, the limited use of social media, and fragmented coordination. Systematically planned communication strategies and well-designed exercises can enhance preparedness, response, and recovery—ultimately contributing to more resilient institutions and societies.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödkriisidhädaolukorradkriisiohjaminekommunikatsioonkommunikatsioonijuhtiminecrisesemergency situationscrisis managementcommunicationcommunication managementThesis