Roy, Kallol, juhendajaUutar, MihkelTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut2024-09-262024-09-262024https://hdl.handle.net/10062/104917See lõputöö uurib Simplexi meetodit teoreetilisest halvima juhu keerukusest kaugemale, hinnates empiiriliselt sisendite jaotuste mõju sooritatud operatsioonide arvule. Praktiline analüüs koosneb kolmest katsest, mis keskenduvad erinevatele sisendite jaotustele ja optimeeritud pööramisreeglile (ZESM). Tulemused näitavad, et sisendite jaotused mõjutavad oluliselt vajaminevate operatsioonide hulka, kusjuures struktureeritud hõredad maatriksid nõuavad vähem operatsioone võrreldes tihedate maatriksitega. ZESM-i rakendamine vähendas erinevatel sisenditel nõutavate operatsioonide arvu üle 50%. Töö on aluseks edasisteks uuringuteks Simplexi meetodi optimeerimiseks lähtuvalt sisendi omadustest.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/Simplexi meetodKeerukusHalvima juhu keerukusSisendite jaotusEmpiiriline uurimusAlgoritmide optimeeriminebakalaureusetöödinformaatikainfotehnoloogiainformaticsinfotechnologyBeyond Worst-Case Complexity of the Simplex MethodThesis