Palu, Annegrete, juhendajaLõoke, Siim-SanderTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-09-232019-09-232019http://hdl.handle.net/10062/65299Paljude kuritegude karistus sõltub suurel määral kannatanu võimest tunda ära kurjategija, kuid inimese mälu on tõestatud olema pingelistes olukordades ebatäpne. Äratundmisest sõltub kohtuprotsessis palju, seega on oluline uurida selle protsessi erinevaid külgi. Senised uuringud kasutavad valdavalt pealtnägija ehk kõrvalseisja vaatepunkti ja vaatepunktist tulenevat äratundmist on vähe uuritud. Käesolev uurimistöö uurib varguse äratundmise täpsust ohvri ja pealtnägija vaatepunktist. Selleks viidi läbi eksperiment, kus näidati katseisikule videosid nii ohvri kui pealtnägija vaatepunktist. Valim moodustati 339 inimesest (M = 25,69). Uuringust selgus, et varas tuntakse ohvri vaatepunktist suuremal määral ära (p = 0,01) ning ka kõrgema kindlushinnanguga (p = 0,03). Tulemused näitavad, et nägude tuvastamisel võiks ohvrite tunnistuste usaldusväärsust arvata kõrgemaks kui kõrvaltvaataja tunnistust, kuid vähese stressiga situatsioonides.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eestivargusohverpealtnägijatunnistajakindlushinnangtheftvictimbystandereyewitness identificationconfidenceüliõpilastöödThesis