Tammaru, Toomas, juhendajaGhamizi, Mohamed, juhendajaFetnassi, NidalTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2025-10-242025-10-242025-10-24978-9908-57-043-3978-9908-57-044-0 (pdf)1024-64792806-2140 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/117081Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKeskkonda ümberkujundav inimtegevus, nagu põllumajandus, metsaraie ja linnastumine, avaldavad pahatihti tugevat negatiivset mõju looduslikele kooslustele. Siiski võivad mõned inimtekkelised elupaigad pakkuda ka varjupaiku laiematest keskkonnamuutustest ohustatud liikidele. Käesolevas töös uuriti ööliblikate kooslusi inimmõjulistes elupaikades Eestis ja Marokos. Uuringutes kasutati söödapüüniseid, mis meelitavad ööliblikaid kääritatud suhkrusegudega, matkides nende looduslikke toiduallikaid. Eestis keskenduti raiesmikele, mis olid kas looduslikult uuenevad või kunstlikult taastatavad. Eriti just kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused leiti olevat liigirikkad, kuigi mitmed rohumaadele iseloomulikud liigid puudusid neilt peaaegu täielikult. Tulemustest järeldub, et raiesmikud on küll olulised, ent ei saa siiski täielikult asendada poollooduslikke niite, mis on kogu Euroopas taanduvaks elupaigatüübiks. Maroko poolkõrbelistes Atlase mägedes läbi viidud uurimused leidsid, et põllumajandusmaastike, sh oliivisalude ööliblikakooslused, on üllatuslikult arvukad ja mitmekesised. Selle põhjuseks on tõenäoliselt traditsioonilised põllumaa niisutamise viisid, mis tagavad taimestiku lopsakuse ka kuivadel perioodidel. Seevastu leiti vähearvukaid liike just pigem looduslikest metsadest. Töö tulemused näitavad, et traditsiooniline põllumajandus võib küll aidata säilitada putukate mitmekesisust, kuid vajalik on ka looduslike elupaikade alalhoidmine. Samuti näitas doktoritöö, et söödapüünised, eriti koos ilmastikuandmetega, annavad usaldusväärset teavet ööliblikate populatsioonide ja koosluste kohta ning nende laialdasem kasutamine putukaökoloogilistes töödes on igati teretulnud.Human activities like agriculture, logging and urban development are putting pressure on natural ecosystems. Some human-made habitats can nevertheless provide temporary refuge for wildlife. This research examined moth communities in anthropogenic habitats in Estonia and Morocco. The study relied on using sugar-bait traps, which attract moths with fermented sugar mixtures that mimic their natural food resources, providing a way to monitor their diversity and numbers. In Estonia, the study focused on forest clear-cuts, i.e. areas where trees are removed for timber after which these areas either naturally regrow or are replanted (artificially regenerated). Replanted sites in particular supported high moth diversity, though many moth species typical of grasslands were nearly absent. This means that clear-cuts could not fully replace natural grasslands, a habitat type declining across Europe. In Morocco’s semi-arid High Atlas Mountains, agricultural areas and olive groves surprisingly supported an abundant and diverse moth community, likely supported by traditional irrigation practices that sustain plants during dry periods. In contrast, natural forests hosted more rare species. These findings show that traditional farming can help maintain insect diversity, but preserving natural habitats also remains essential. The study also highlighted that sugar-bait traps, especially when combined with weather data, provide reliable insights into moth populations, offering a useful tool for insect monitoring and conservation.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödliblikalisedhämarikuliblikadelupaigadinimmõjukoosluste struktuurEesti (riik)Maroko (riik)butterflieshabitatsmothshuman impactcommunity structureEstoniaMoroccoThesis