Solvak, Mihkel, juhendajaPart, IngritTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Riigiteaduste instituut2014-08-132014-08-132014http://hdl.handle.net/10062/428722011. aasta valimiste eel ametis olnud Vabariigi Valitsus oli n.ö kriisiaegne valitsus, kes tegi väga palju ebapopulaarseid otsuseid ning kelle valitsusajal olid Eestis majanduses üleüldiselt rasked ja keerulised ajad. Nii kirjandus kui ka loogiline mõtlemine mõlemad ütleksid, et valijaskond, kes kannatas majandussurutise all, peaks süüdistama ametisolnud valitsust ning neid ka vastavalt kohtlema – karistama. Valimiste kontekstis oleks karistamine pidanud tähendama oma valijaotsuse langetamist mitte koalitsioonis olnud partei poolt. Praktika näitas aga hoopis vastupidist – olenemata kriisist said koalitsioonierakonnad endale toetajaskonda isegi juurde. Tegemist on paradoksaalse juhtumiga, mida käesolev töö prooviski seletada valijaskonna antud hinnangute kaudu riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale. Uurimise all oli kas, ja kuivõrd, koalitsioonierakondade valimine või mittevalimine on seotud sellega, kuidas valijaskond tunnetab majandusolukorda. Lisaks andsin selgitusi valijaskonna mitteootuspärasele käitumisele. Andmeanalüüsi tulemusena selgus: (1) majandusolukorda nii riigi kui leibkonna tasemel positiivsemalt hinnanud inimesed tõepoolest hääletasid enam eelmiste koalitsiooniparteide (ER ja IRL) poolt ning vastupidi – negatiivsemalt majandusolukorda hindavad valijad vähem; (2) Eesti valijaskonna valimismuster on pigem ’sotsiotroopiline’ – indiviidid, kelle valimisotsust reaalselt majandus mõjutab, hindavad enam riigi majandusolukorda ning isiklik finantsiline toimetulek pole nii oluline. (ennekõike peetakse tähtsaks just riigi stabiilsust ja hakkamasaamist). Kuigi andmete põhjal võib väita, et indiviidi tasandil leidis koalitsiooni karistamine madalate majandushinnangute tõttu aset, tuleb tõdeda, et valitsus siiski kokkuvõttes võitis toetajaid juurde. Sellel võib olla mitmeid põhjused ja seletusi, mida saab edasiselt uurida. Spekulatiivselt võib oletada, et kuna majanduskriis oli globaalne, siis ei peetud tegelikult riiki üldse halva olukorra pärast vastutavaks. Lisaks suutis koalitsioon ennast kriisiolukorras tõestada ning tuua Eestisse Euroopa ühisraha euro ja elanikkonnal tekkisid omakorda läbi selle positiivsed ootused tuleviku suhtes.etbakalaureusetöödparlamendivalimisedvalimisedmajandusmajandustingimusedvalijakäitumine20112007EestiRiigikoguThesis