Bachmann, Talis, juhendajaMerelaht, MathiasTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-09-102025-09-102025https://hdl.handle.net/10062/115767Käesoleva töö eesmärk oli uurida ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendust pärast eelnevat praimimist. Uurimise teostamiseks loodi kuus katset, mis jaotati erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt praimimise meetodist, katseülesande ehitusest ja katses praimitud emotsioonist. Uuringus osales 96 katseisikut, kellest 48 olid mehed ja 48 naised. Igas katses oli sama arv mehi ja naisi. Katsed loodi PsychoPy (Peirce jt. 2019) programmiga eelnevatest pilootkatsetest lähtudes. Esimeses kahes katses, mis olid sama ülesandega osales kummaski 20 osalejat, kellest 10 olid mehed ja 10 naised. Ülejäänud katsed olid osalejate leidmise raskuste tõttu 14 osalejaga, kellest 7 olid mehed ja 7 naised. Katsete tulemusena leiti, et ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendus ei olnud statistiliselt oluliselt seotud eelnevalt läbitehtud praimimisega (Fisheri täpsed testid näitasid p > 0.05). Ühtlasi leiti, et hüpoteetiline paraimimisefekt ei leidnud kinnitust ei elemendi/detaili ega konfiguratsiooni praimimisel. Käesoleva töö tulemused on senini autori teada esimesed, mis on uurinud emotsiooni taju hinnanguid peale praimimist ambivalentse näokujutise läbi.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/praimimineemotsioonitajuebamäärane näokujutisambivalentne näokujutisprimingemotion perceptionambiguous face-like imageambivalent face-like imageüliõpilastöödThesis