Reisberg, Sulev, juhendajaTamm, Sirli, juhendajaJäe, RailiTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut2023-09-212023-09-212021https://hdl.handle.net/10062/92330Töös kasutatakse kolme riikliku terviseandmekogu (retseptikeskus, Eesti Haigekassa andmekogu, tervise infosüsteem) 2012.-2019. aasta andmete alusel koostatud ja OMOP CDM mudeli kujule viidud ühendandmekogu, mille 10% juhuvalimi põhjal analüüsitakse, kuidas rakendatakse tervishoiutöötajate poolt ravimite täiendavaid riskivähendamise meetmeid. Töös täiendatakse vastavat analüüsi metoodikat ning realiseeritakse analüüs agomelatiini näitel taaskäivitatava R Markdown analüüsidokumendina. Loodud analüüsikoodi saab rakendada teiste sarnaste täiendavates riskivähendamise meetmetes toodud nõuete rakendamise analüüsimiseks. Tulemused näitasid, et toimeaine agomelatiin täiendavates riskivähendamise meetmes toodud nõudeid täidetakse pigem harva. Kõik täiendavates riskivähendamise meetmetes ettenähtud maksafunktsiooni mõõtmise analüüsid tehti kauem kui 180 päeva kestnud ravi korral vaid 2% kohorti kuulunud patsientidele. Vähemalt üks maksaensüümide mõõtmise analüüs oli enne ravi või ravi ajal tehtud 56%-le kõikidest agomelatiini patsientidest.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalRavimite täiendavad riskivähendamise meetmedelektroonilised terviseandmedSQLkohortuuringmagistritöödinformaatikainfotehnoloogiainformaticsinfotechnologyThesis