Rootalu, Kadri, juhendajaJoost, HelenTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2019-06-112019-06-112019http://hdl.handle.net/10062/64179Käesoleva magistritöö uurimiseesmärgiks oli välja selgitada, kas noorte alkoholitarbimine on seotud perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus. Lisaks sellele vaatasin, kuidas on teised noorte elu aspektid seotud nende alkoholi tarbimise sagedusega ning episoodilise alkoholi liigtarvitamisega. Seda selleks, et välja selgitada erinevate tegurite koosmõju noorte alkoholi tarbimisele. Magistritöös kasutasin uuringu „Euroopa noored 2016. Noored ja heaolu. Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuring“ andmeid. Antud uurimus viidi läbi 2016. aastal Tallinnas ja Tartus 15-16aastaste noorte seas. Magistritöö käigus leidsin, et noorte alkoholi tarbimine on seotud nende perestruktuuriga. Lisaks sellele tuli välja, et mitte ainult noorte perestruktuur, milles nad elavad, ei mängi rolli nende alkoholi tarbimises. Alkoholi tarbimine on seotud ka teiste teguritega, mis on erinevate perestruktuuride puhul erinevad. Analüüsist selgus, et kõige suurem risk alkoholi sagedaseks tarvitamiseks ja episoodiliseks alkoholi liigtarvitamiseks on üksi ja sõpradega elavatel noortel. Samas suurendas sagedase alkoholi tarvitamise ja episoodilise liigtarvitamise riski ka see, kui noored tülitsesid vanematega või olid seotud füüsilise vägivalla juhtumiga kodus. Lisaks sellele oli risk alkoholi sagedaseks tarbimiseks ja episoodiliseks liigtarbimiseks palju suurem nende noorte puhul, kelle vanematel oleks tema alkoholi tarbimisest ükskõik, kui nende puhul, kelle vanemad oleksid noore joomisele vastu. Sama oli ka vanemate teadlikkuse puhul noorte tegemistest. Vanemate mitteteadlikkus sellest, kellega noor läbi käib ja kus ta õhtuti viibib, suurendas alkoholi tarbimise riski. Seejuures leidsin ka seda, et üksi ja sõpradega elavad noored tülitsesid kõige rohkem enda vanematega, nende vanemad hoolisid noorte arvates kõige vähem oma lapse alkoholi tarbimisest ja olid kõige vähem nende ellu kaasatud. Analüüsist selgus ka, et kõige vähem tarvitavad alkoholi noored, kes elavad mõlema vanemaga, ja need noored, kes elavad leibkondades, kuhu kuuluvad ka vanavanemad. Nende kahe perestruktuuri puhul olid vanemad kõige teadlikumad noore tegemistest, noored tülitsesid kõige vähem vanematega ja esines ka kõige vähem füüsilist vägivalda. Kõik need tegurid koos vähendavad lapse alkoholi tarbimise riski.estopenAccessmagistritöödalkoholitarbiminealkoholi liigtarvitamineriskiteguridnooredperesuhtedTartuTallinnThesis