Roomet Jakapi, juhendajaPiret Kuusk, juhendajaNahkur, MarkusTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Filosoofia osakond2023-06-282023-06-28202320.03.02 NAH 01https://hdl.handle.net/10062/91130In this thesis, my aim is to compare the relative epistemological positions of George Berkeley’s immaterialism and The Copenhagen interpretation of quantum mechanics, of which both insinuate the importance of perceiving and measuring in order to know the properties of objects or quantum systems. This has also been proven via a formal logical proof. Although The Copenhagen interpretation doesn’t presume a metaphysics, it would be interesting to give a Berkeleyan metaphysical background to The Copenhagen interpretation. Bridging the metaphysical gap is successful at first, since problematic cases such as Schrödinger’s cat and the double slit experiment are solvable with reference to a perceiver in Berkeley’s idealism. Yet, a distinction has to be made between the sense ideas which are perceived by humans and those perceived by an infinite spirit. Many of the principles in quantum mechanics, such as wave-particle dualism and the superposition of quantum systems, can be solved via reference to the sense ideas perceived by an infinite spirit, which, although being the same ontologically, behave different from those perceived by humans alone. Thus the collapse of the wave function can also be explained with reference to the mind of the infinite spirit. This is where the harmony ceases to exist, since in Berkeley’s view, an object is just its observable properties, wherein there is no underlying matter that supports the different properties. According to Bell’s theorem, we cannot attribute properties to quantum systems before observing them, although the quantum systems under question still exist before being observed, they just do not have properties. This is a contradiction, because Berkeley’s metaphysics cannot support such a notion of an object without its properties. Quantum physics is also probabilistic, but Berkeley’s metaphysics is deterministic, owing to the existence of the infinite spirit, who controls our sense ideas. In the case of philosophy of science, the wave function is already seen as an instrument, thus being in accordance with Berkeley’s philosophy of science. It is also possible to approach the different principles of quantum mechanics according to Berkeley’s instrumentalism, thereby removing the difficulties that occurred with a metaphysical treatment of them. If Berkeley were alive today, he would have nothing bad to say about quantum physics, owing to its experimental success, if it were stated that quantum physics doesn’t deal with the effective and real causes of things, but only with the laws of nature.Epistemoloogilises mõttes on nii Berkeley immaterialismil kui ka kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendusel üsna suur kattuvus. Mõlemad rõhutavad tajujast sõltuvust, mida näitas ka formaalloogiline seos. Kuna objektide omaduste puhul on alati vajalik viide tajujale või mõõtmise ajal olnud tingimustele, on mõlemal juhul tegu ka antirealistliku epistemoloogilise positsiooniga. Edasist metafüüsilist spekuleerimist saatis algul edu, kuid arutelu lõpus tekkisid siiski vastuolud. Mõlemad positsioonid väidavad, et tajujal pole kontrolli selle üle, mida ta tajub, ning mõõtja ei tea, mis arvväärtusi ta saab mõõtmisi teostades. Järelikult pole meelelised ideed inimese kontrollida, vaid Berkeley järgi Jumala juhatuse all. Lainefunktsiooni kollaps on vaid kirjeldus Jumala mõistuses toimuvast protsessist ning seda on ka kvantolekute superpositsioon. Ent idealistliku jätkuvuse teesiga edasi minnes järeldub sellest, et meelelised ideed, mida tajub ainult Jumal, võrreldes nii inimese kui ka Jumala poolt tajutavate ideedega, on erinevad, kuid mitte ontoloogilises mõttes. Tegu on ikkagi meeleliste ideedega, nad vaid käituvad erinevalt sõltudes sellest, milline vaim neid tajub – piiratud või piiramatu. Kvantfüüsika seadusi on vaja selleks, et piiratud vaimudele paistaks meeleline maailm korrapärane ja mõistetav. Teiselt poolt võivadki aga kvantfüüsika printsiibid kirjeldada Jumala mõistust. Siiski lõppevad siin kooskõlad ja sarnasused, sest kuigi Belli teoreemi järgi ei saa kvantosakestele omistada omadusi enne mõõtmist, on kvantosake endiselt olemas. See läheb aga vastuollu Berkeley vaadetega. Kuigi asjad saavad inimese tajust lahus eksisteerida Jumala kaudu, ei saa ükski asi eksisteerida ilma omadusteta ehk ideedeta, sest iga objekt ongi vaid ideede kogum. Samuti erinevad positsioonid üksteisest determinismi küsimuses, sest kvantfüüsika seadused ei ole deterministlikud, vaid pelgalt tõenäosuslikud, Berkeley järgi aga peaks Jumala tõttu maailm olema deterministlik. Teadusfilosoofilises lähenemises on lainefunktsiooni kirjeldus kooskõlas Berkeley instrumentalismiga – seda nähakse matemaatilise objektina ning mitte reaalsuse kirjeldajana. Kui nõnda käsitleda kõiki kvantfüüsika printsiipe pelgalt kui tööriistu, saab ületada ennist ette tulnud raskused, kui neid tõlgendada Berkeley metafüüsika raames. Kvantfüüsika on katsetulemuste kirjeldamisel edukas ning Berkeley’l pole selle vastu midagi, kui seda tõlgendada instrumentalistlikult ning omistada põhjuslikkus Jumalale, mitte aga kvantmehaanikaseadustele.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalphilosophyimmaterialismquantum physicsbakalaureusetöödfilosoofiaimmaterialismkvantfüüsikaThesis