Braghiroli, Stefano, juhendajaVaikla, KarlTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2024-07-052024-07-052024https://hdl.handle.net/10062/101940Populismi esilekerkimine maailmas on mõjutanud Euroopa poliitmaastikku. Populislikud erakonnad on leidnud populaarse toe ka Eesti ja Läti poliitareenil. Käesolev uurimistöö keskendub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" erakonna programmide uurimisele. Täpsemalt on eesmärk välja selgitada, kuidas muutuvad ning on muutunud populistlikud tunnused erakonna programmides ning kui populistlik on erakonna programm erinevates poliitilistes faasides. Populism, kui õhuke ideoloogia, jagab ühiskonna kaheks vastandlikuks grupiks- ehe rahvas ning korrumpeerunud eliit. Populistlike tunnustena mõistab uurimistöö 13 erinevat tunnust: rahvakesksus; eliidivastasus; kriisitunnetus; välistamine; rahva ülistamine; pluralismivastasus; rahva, keele ja kultuuri kaitsmine; traditsionalism; rahvusvaheliste organisatsioonide vastasus; immigratsioonivastasus; julgeolek; põhiseaduslik kord; otsedemokraatia ning sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Tunnuseid saab liigitada üldise populismi, rahvusliku parempopulismi, vasakpopulismi ning demokraatliku populismi alla. Uurimistöö leidis, et populistlikud tunnused muutuvad oluliselt vastavalt erakonna positsioonile poliitilises süsteemis. EKRE puhul suureneb populistlike tunnuste arv märkimisväärselt valitsuses olles, samas kui NA programmid näitavad vähem populistlike tunnuste esinemist valitsuses võrreldes opositsiooniperioodiga. Samuti leiti seos üldise populismi tunnuste ning mõlema erakonna kõige populistlikuma programmi vahel- mida rohkem üldise populismi tunnuseid, seda populistlikum on programm.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniabakalaureusetöödpopulismparteidparteiprogrammidpoliitiline käitumineThesis