Olli, Kalle, kaasjuhendajaJoana Barcelos e Ramos, juhendajaAlbert, GerliTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Botaanika osakond2018-07-102018-07-102018http://hdl.handle.net/10062/61284Inimtegevuse poolt õhku paisatud süsihappegaas (CO2) on põhjustanud kiiresti tõusva CO2 taseme atmosfääris. Heitkoguste praeguse kasvutempo jätkudes, võib aastaks 2100 CO2 tase kahekordistuda. Süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on tasakaalus ookeani pindmise kihi CO2 tasemega, põhjustades seeläbi pH alanemist. On leitud, et muutused vee keemilistes omadustes (suurenev CO2/alanev pH tase) võivad avaldada mõju primaarprodutsentidele. Tänaseks on vähe teada millised on erinevate faktorite koosmõjud. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada millised on CO2 (620, 840, 1640 μatm) ja nitraadi (7 and 13 μmol l-1) mõjud kolooniaid moodustavale kosmopoliitsele ränivetikale Asterionellopsis glacialis. Vastupidiselt eeldusele, CO2 mõju kasvule ei sõltunud nitraadi kontsentratsioonist. Leiti, et CO2 suurenedes tõusis saagikus ning suurenes kasvukiirus. Samuti suurenesid kolooniad. Leiti ka, et kasv oli oluliselt suurem kõrgemal nitraadi kontsentratsioonil, aga see ei mõjutanud kolooniate suurust. Töö tulemustest järeldub, et suurenev süsiniku kättesaadavus mõjutab positiivselt A. glacialise kasvu ning kolooniate moodustamist. Eeldustekohaselt vajuvad suuremad kolooniad kiiremini ning seeläbi kiireneb orgaanilise aine settimine, mis eemaldab süsiniku aktiivsest bioloogiliselt ringest. Tänu sellele on võimalik anda negatiivset tagasisidet inimtekkelisele CO2 hulga tõusule Maa atmosfääris.engopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniaCO2climate changeocean acidificationphytoplanktondiatomsgrowth ratenitrate availabilitycolony sizemagistritöödookeani hapestumineCO2kliimamuutusedfütoplanktonränivetikadkasvukiirusnitraadi kontsentratsioonkoloonia suurusThesis