Schults, Astra, juhendajaJürjen, Tõnu, juhendajaAinsoo, DagmarTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2016-06-142016-06-142016http://hdl.handle.net/10062/51847Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tegureid, mis mõjutavad Eesti perearstide otsust suunata väikelaps edasistele uuringutele. Valimisse kuulus 145 perearsti, kes vastasid vabatahtlikult internetipõhisele küsitlusele. Küsitluses paluti neil vastata taustküsimustele töökogemuse kohta, lisaks esitati igale arstile neli juhuslikult valitud vinjetti kuueteistkümne võimaliku seast ning paluti nende põhjal otsustada, kas lühiloos kirjeldatud laps vajaks edasisi uuringuid või mitte. Vinjettides olid muutuvateks teguriteks lapse sugu, vanus, sõnavara suurus ja lapsevanema mure määr. Analüüsiks arvutati šansisuhted (odds ratio) ning tehti korrelatsioonanalüüs. Tulemustest selgus, et edasisaatev otsus ei ole eriti tõenäoline – ka eakohasest väiksema sõnavaraga lapsi saadeti edasi alla poole juhtudest. Ainsaks otsust mõjutavaks teguriks oli lapse sõnavara suurus.etväikelapsededasistele uuringutele suunamineperearstidsõnavara arengchildrenreferral to further monitoringprimary care physiciansvocabulary developmentüliõpilastöödEakohasest väiksema sõnavaraga laste edasistele uuringutele suunamise tõenäosus perearstide pooltProbability of referring children with small vocabulary to further medial monitoring by primary care physiciansThesis