Akkermann, Kirsti, juhendajaEnnok, Margus, juhendajaKesküla, EerikTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2014-09-172014-09-172014http://hdl.handle.net/10062/43475Söömishäirete puhul esinevaid häirunud käitumismustreid on seni uuritud peamiselt enesekohaste küsimustikega, kuid see põhineb patsiendi enda hinnangu adekvaatsusel, aususel ning ei pruugi kuidagi olla vastavuses reaalselt väljenduvate omadustega. Selle uuringu eesmärgiks oli leida katselist kinnitust käitumusliku kontrolli raskustele mõõtes eksperimentaalselt tegevuse planeerimist, probleemilahendusoskusi, impulsside käitumuslikku pidurdust ning kognitiivset paindlikkust. Võimalike puuduste arvesse võtmine nendes valdkondades ning sobivate objektiivsete mõõdikute leidmine võiks olla edaspidi abiks nii söömishäirete diferentsiaaldiagnostikas kui ka ravis. Selleks võrreldi anorexia nervosa (AN) (n=8) ning bulimia nervosa (BN) (n=10) patsientide sooritust kontrollgrupiga (n=10) täidesaatvaid funktsioone mõõtvates neuropsühholoogilistes testides. Kasutatud testid olid Londoni torni test, Beckhera hasartmängukatse, Linki kuubik ja Kesküla Linnakaart, millele lisaks täitsid uuritavad ka impulsiivsust, ärevust, söömishäirete sümptomaatikat ning meeleolu mõõtvad küsimustikud. Neuropsühholoogiliste testide tulemused kinnitavad söömishäiretega patsientide kehvemat sooritust vaid osaliselt ning rohkem BN kui AN patsientide puhul. Neuropsühholoogiliste testide sooritus ei korreleerunud patsientide puhul enesekohaste küsimustike tulemustega, mistõttu ei paista need väljendavat samu omadusi, mida objektiivsed mõõdikud. Tulemused kinnitavad töös tõstatatud probleeme ning annavad põhjuse valdkonda söömishäirete paremaks mõistmiseks edasi uurida.etmagistritöödsöömishäiredThesis