Vellak, Kai, juhendajaRebane, Anna-GreteTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Botaanika osakond2018-07-102018-07-102018http://hdl.handle.net/10062/61283Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida keskkonnatingimuste mõju võõr-kõverharjaku (Campylopus introflexus) kasvule, et saada rohkem infot, kas looduslikele sookooslustele iseloomulike tingimuste taastamine praegustes jääksoodes võimaldaks invasiivse liigi levikut kontrollida. Kontrollitud laboritingimustes uuriti erineva substraadi, valgus- ja veetaseme mõju võõr-kõverharjaku (Campylopus introflexus) ning Eestis laialt levinud raba-karusambla (Polytrichum strictum) biomassi juurdekasvule, võsude pikkuskasvule, külgokste arvule ja pikkusele. Lisaks hinnati nende liikide tärkamisedukust jääksoo levisepangast. Tulemustest selgus, et mõlemad katsealused liigid on laia ökoloogilise amplituudiga. Katsete põhjal võib öelda, et võõr-kõverharjak on raba-karusamblast edukam kiirema kasvu ja levimisvõime poolest, kuid mõlemad liigid on väga suure kohanemisvõimega erinevates ja muutuvates keskkonnatingimustes toimetulemiseks. Võõr-kõverharjaku levikut võib aidata kontrolli alla saada jääksoode taastaimestamine. Levisepanga katsest selgus, et võõr-kõverharjak kasvas turbasubstraadist välja väga rohkearvulise ja elujõulisena, kuid turbasammalde kiht mõjus tema tärkamisele takistavalt. Eelneva põhjal võib väita, et keskkonnatingimuste parandamine jääksoodes, soode taastamine ja jääksoode taastaimestamine aitab ohjeldada ka ökoloogiliselt tolerantse invasiivse võõrliigi – võõr-kõverharjaku levikut.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniarevegetation of abandoned peatlandsabandoned peatlandsinvasive speciesCampylopus introflexusPolytrichum strictumlife strategiesdiaspore bankmagistritöödjääksoojääksoode taimestamineinvasiivne liiklevisepankelustrateegiavõõr-kõverharjakraba-karusammalThesis