Reivelt, Kaido, juhendajaLavonen, Jari, juhendajaVilhunen, Elisa, juhendajaNeito, RaunoTartu Ülikool. sotsiaalteaduste valdkond2026-03-092026-03-092026-03-09978-9908-57-156-0978-9908-57-155-3 (pdf)1406-97092806-2426 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/119445Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTundub loogiline, et katsete tegemine on palju huvitavam kui arvutusülesannete lahendamine. Selgub, et päris nii lihtne see ei ole ja vahepeal võib seis olla hoopis vastupidine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Rauno Neito, kuidas mõjutavad õppetegevused õpilaste huvi füüsikatundides. Täpsemalt keskendus ta erinevatele omadustele, mis võiksid olla seotud õpilaste situatsioonihuviga – huvi, mis võib ootamatus või põnevas olukorras tekkida ning püsima jäädes areneda sügavamaks huviks. Sellise huvi mõõtmiseks palus Neito koos kolleegidega 8.–10. klassi Eesti ja Soome õpilastel osaleda uuringuteks kavandatud füüsikatundides, mille jooksul vastasid õpilased kolm-neli korda päevas lühikesele küsimustikule. Õpilastelt küsiti, millise tegevusega nad viimati tegelesid ja kui huvitav see nende jaoks oli, aga ka seda, kui olulisena nad tegevust tajusid või kui suurt väljakutset see neile pakkus. Kogutud tulemuste põhjal loodi mudelid, mis näitasid, millised omadused olid seotud õpilaste situatsioonihuvi. Selgus, et õpilaste oskused ning tegevuse tajutud olulisus (eelkõige isiklikul või ühiskondlikul tasemel) olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi õppetegevus nende jaoks oli. Lisaks seostus situatsioonihuvi sageli õpilaste pingutusega. Peale selle seostus õpilaste huvi järgmise tegevuse vastu pea alati sellega, kui huvitav oli nende jaoks olnud eelmine tegevus. Üllataval kombel ei olnud õpilaste varasem huvi füüsika vastu alati oluline ning mõne kavandatud füüsikatunni puhul ei mänginud see mingit rolli. Õppetegevusi võrreldes selgus ühes uuringus, et suurimat rolli mängis nende ülesehitus ja kontekst, mitte tegevus ise. Nii ilmnes, et ühes tunnis hindasid õpilased samaväärselt kõrgelt nii katseid, arvutusülesandeid kui ka õpetajaga arutamist, kuid teises tunnis olid katsed selgelt huvitavamad kõigest muust. Seega tasub õpetajatel tegevusi valides keskenduda nende tajutud olulisusele ning konteksti sobivusele, et paremini toetada õpilaste huvi tundides.It seems obvious that experimenting is far more interesting than calculating. It turns out that it is not that simple, and sometimes the opposite can be true. In his recently defended doctoral thesis, Rauno Neito explored how learning activities affect students’ interest in physics lessons. Specifically, he focused on various characteristics that may shape students’ situational interest – a form of interest that can emerge in an unexpected or exciting moment and deepen into long-term personal interest. To measure this, Neito and his colleagues asked students in grades 8–10 in Estonia and Finland to take part in specially designed physics lessons. During these lessons, the students completed short questionnaires three to four times per day. They were asked what activity they were just engaged in and how interesting it was, but also, for example, how relevant they found it and how challenging it was. Based on the collected responses, models were built to determine which learner characteristics were associated with situational interest. The results showed that students’ skills and the perceived relevance of an activity (either personally or societally) were consistently associated with situational interest. Situational interest was also often linked to the effort students invested. Furthermore, interest in the next activity was almost always associated with interest in the previous activity. Surprisingly, prior interest in physics was not always important, and in some of the designed lessons it played no role at all. When comparing different activities, one study revealed that structure and context mattered more than the activity itself. For instance, in one lesson students rated experiments, calculations and discussions with the teacher all highly, whereas in another lesson experiments stood out as clearly more interesting than anything else. This suggests that when teachers choose activities, it may be more effective to emphasise their perceived importance and contextual fit rather than the activity type alone to better support students’ interest in class.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödõpimotivatsioonõpetamise metoodikaõpilasedloodusteaduslik haridusfüüsikalearning motivationteaching methodologypupilsscience educationphysicsThesis