Halapuu, Vivika2015-06-122015-06-122015http://hdl.handle.net/10062/46966Käesolevas aruandes uuritakse Eesti töötajate hariduse ja oskuste vastavust nende tööle. Esmalt uuritakse, kas ja kuidas neid näitajaid rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC baasil üldse mõõta saab. Seejärel analüüsitakse valitud meetoditest lähtuvalt nii hariduse kui ka oskuste tööle mittevastavust. Hariduse mittevastavuse analüüsimisel lähtuti subjektiivsest meetodist ehk küsimusest: „Kui keegi peaks täna tahtma sellist tööd saada, milline peaks olema tema haridustase?“, kõrvutades saadud vastusega inimese enda kõrgeimat omandatud haridustaset. Oskuste mittevastavuse käsitlemisel lähtuti teatud puudustest hoolimata Alleni jt (2013) meetodist. Oskuste mittevastavuse puhul on rõhk matemaatilise kirjaoskuse mittevastavusel. Seega on selge, et käesolev aruanne ei suuda täielikult adresseerida tööandjate poolt sageli välja toodud probleemi – heade oskustega tööjõu puudust, kuna tööandjad võivad silmas pidada sootuks teiste (nt erinevate erialaste) oskuste puudust. Sellegipoolest loodab töö autor, et aruanne suudab osutada vähemalt mõningatele uutele tahkudele oskuste ja hariduse mittevastavuse temaatikas. Lisaks hariduse ja oskuste mittevastavuse tuvastamisele pööratakse eraldi tähelepanu nii haridusnõudlusele Eesti tööturul kui ka hariduse pakkumisele. Sama tehakse oskuste puhul – enne oskuste mittevastavuse käsitlemist uuritakse, milline on erinevate oskuste kasutusintensiivsus erinevatel tegevusaladel Eestis. Parema ülevaate saamiseks asetatakse need tulemused ka rahvusvahelisse võrdlusesse.etinfo:eu-repo/semantics/openAccessoskuste ja hariduse mittevastavustäiskasvanuharidusPIAACinfo:eu-repo/semantics/workingPaper