Johanson, Ege2011-05-312011-05-312011-05-31978–9949–19–697–5 (trükis)978–9949–19–698–2 (PDF)1406–1058http://hdl.handle.net/10062/17527Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Doktoriväitekirja põhieesmärgiks oli uurida selja sirutajalihaste väsimust ja posturaalkontrolli alaseljavaludega indiviididel võrreldes tervetega. Palju on uuritud seljalihaste jõu ja vastupidavuse seoseid alaseljavaevustega patsientidel, kuid väsimuse lokalisatsiooni iseärasused sõltuvalt indiviidi vanusest, soost ja kehaehituslikest iseärasustest pole veel lõplikult selged. Viimasel kümnendil on suuremat tähelepanu hakatud pöörama nn. motoorsele kontrollile, mida juhib kesknärvisüsteem ja mis peab tagama optimaalse kehaasendi igapäevatoimingutes. Kesknärvisüsteemi poolt vastuvõetava sensoorse sisendi häirunud identifitseerimine põhjustab kehaasendi muutumist ruumis. Sensoorne sisend proprioretseptiivse signaali näol lihastest võib olla häirunud mitmel põhjusel. Käesolevas doktoritöös kasutati lihasväsimust kui mehhanismi uurimaks, missuguseid strateegiaid kasutavad alaseljavaludega indiviidid võrreldes tervetega oma kehaasendi säilitamiseks selle häirumise korral erinevates tingimustes. Uuringutes osales kokku 57 alaseljavaludega ja 58 alaseljavaludeta vaatlusalust. Seljalihaste isomeetrilist vastupidavust hinnati Sørenseni testiga, mille käigus registreeriti seljalihaste bioelektriline aktiivsus m. erector spinae´l ning lihasvibratsiooni kasutati lihaskäävide stimuleerimiseks, et kutsuda esile kehaasendi häirumine ruumis. Uuringu tulemustest selgus, et selja sirutajalihaste kestva submaksimaalse staatilise pingutuse tingimustes väsisid alaseljavaludega indiviidid kiiremini võrreldes tervetega. Soolisi erinevusi seljalihaste staatilises vastupidavuses alaseljavaludega indiviididel ja tervetel ei täheldatud. Selja sirutajalihaste tahteline maksimaaljõud oli alaseljavaludega indiviididel võrreldes tervetega väiksem ning suurema kehamassi ja kehamassiindeksiga indiviididel arenes selja sirutajalihaste väsimus kestva submaksimaalse staatilise pingutuse tingimustes kiiremini. Alaseljavaludega indiviididel domineeris kehaasendi stabiilsuse säilitamisel raskendatud tingimustes hüppeliigese strateegia. Seljalihaste akuutse väsimuse tingimustes kasutasid terved aga alaseljavaludega indiviididele sarnast kehaasendi säilitamise strateegiat.enseljalihasedsirutajalihasedalaseljavaluväsimus (biol.)kehaasenddissertatsioonidmuscles of the backextensor muscleslow back painfatiguebody positiondissertatsioonidETDdissertationväitekiriThesis