Kreegipuu, Kairi, juhendajaPõldver, Nele, juhendajaRaudlam, MarisTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2016-07-062016-07-062016http://hdl.handle.net/10062/52318Käesoleva töö eesmärgiks on lahknevusnegatiivsuse ja sagedusanalüüsi meetodiga uurida semantilise töötluse erinevusi eestlaste ja soomlaste vahel. Töös uurin lisaks ka töötluse ajupoolkerade vahelisi erinevusi. Varasemalt on leitud, et sõnade semantilist töötlust mõjutavad emakeelele omased mälujäljed. Kui aga esitada sõnu inimesele, kelle keelesüsteemi need ei kuulu, ei suuda ta neid ka sama efektiivselt eristada. Kuna stiimulitena kasutati eesti keelele omaseid 2. ja 3. vältes olevaid sõnu, saab eeldada, et eestlased ja soomlased töötlevad antud töös kasutatavaid stiimuleid erinevalt. Tulemused tõstavad esile vasaku ajupoolkera olulisuse semantilise informatsiooni töötlusel. Eestlaste ja soomlaste võrdlusel on näha, et eestlased kasutasid sõnade töötlusel rohkem semantilist informatsiooni kui soomlased.etmälujälglahknevusnegatiivsusMMNsemantiline töötlussagedusanalüüsmemory tracemismatch negativityMMNsemantic processingfrequency analysisüliõpilastöödThesis