Toomla, Raul, juhendajaJärveläinen, JoonasTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2016-02-152016-02-152016http://hdl.handle.net/10062/50577Euroopa Liit on oma olemuselt peamiselt majanduslik ühendus, mille eesmärk on ühtse suuremahulise ning elujõulise majandusruumi loomine. Liidu üks juhtmõtetest on EL'i ühtne areng tervikuna, mida püütakse erinevate meetmete abil ellu viia. Üks kasutuses olevatest meetmetest on antud uurimistöös kõne all olnud ühine põllumajanduspoliitika. Ühise põllumajanduspoliitika peamisteks eesmärkideks on põllumajanduse, kui toiduainetööstuse ühe alustala, jätkusuutliku areng, põllumeeste toetamine, loodusvarade haldamine ning tasakaalus territoriaalne areng. Märk põllumajanduse olulisest on fakt, et liidu kogueelarvest kuulub iga-aastaselt 45% just põllumajanduse ja sellega seonduva rahastamiseks ning toetamiseks. Põllumajanduse tähtsuse osakaal EL'i kogutegevuses annab märkimisväärse põhjuse hoida ennast kursis sellega seonduvatel poliitilistel protsessidel kõigil alates tavakodanikust lõpetades riikide juhtivate poliitikutega. Poliitikute puhul seda ka juhul, kui tegemist pole nende peamise huvialaga. Juurdepääs ja mõju antud protsesside juures võib tähendada väga olulisi muutusi liikmesriikide tasemel. Kahtlemata omab poliitiline lobitöö tähtsust ka selles poliitikavaldkonnas. ÜPP protsesside enda suunas juhtimisest peaksid olema huvitatud kõik liikmesriigid lähtudes toiduainetööstuse suurest mõjust kogu rahvastiku üle. Baltimaade seisukoht oli enne ÜPP 2014-2020 eelarveperioodi tagada Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele võrdväärne situatsioon välja makstavate toetuste suhtes. Lobitöö selle nimel saavutas oma aktiivsuse haripunkti eelneva eelarvetsükli viimase 2-3 aasta jooksul, kus EL'i ametkondades pandi paika tuleva eelarve täpsemaid punkte. Vaatamata põllumeeste huvide esindatajate panusele ei saavutatud uueks eelarvetsükliks soovitud tingimusi. Võrreldes eelneva eelarvega tingimused paranesid, kuid mitte soovitud määral. Peamiseks teguriks ebaedus saab lugeda Baltimaade positsiooni poliitilisel maastikul - isegi kolme riigi koostöös moodustatakse kõigest murdosa tervest liidust ning see ei jäta ruumi laialdaseks poliitiliseks kauplemiseks. Vaatamata sellele, et tegu on võrdväärsete liikmete liiduga, on ka tegu demokraatiaga, kus valdaval enamusel on jõud. Demokraatlikus keskkonnas on enamusel selge eelis vähemuse üle.etbakalaureusetöödEuroopa Liitühine põllumajanduspoliitikalobitööBaltimaadEestiLätiLeeduThesis