Rosenberg. Merilin, juhendajaIvask, Angela, juhendajaPark, SandraTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2024-06-172024-06-172024https://hdl.handle.net/10062/99651Antimikroobseid pinnamaterjale kasutatakse patogeensete bakterite leviku vähendamiseks puutepindade kaudu, kuid nende kroonilist mõju pinnal ellu jäänud bakterite antimikroobsete ainete tundlikkuse muutustele on vähe uuritud. Käesolevas magistritöös disainiti ja viidi läbi laborievolutsiooni katsed antimikroobsetel hõbe- ja vaskpindadel reaalelulähedastes ekspositsioonitingimustes ning iseloomustati muutusi evolutsioneerunud populatsioonide fenotüübis ja genotüübis. Fenotüübilised muutused metallitundlikkuses sõltusid tugevasti ekspositsioonikeskkonnast andmata eelist klassikalistes tundlikkuse testides. Mutatsioonianalüüsist selgusid küll potentsiaalsed passiivsed kaitsemehhanismid metallide sidumise või rakku pääsemise takistamise kaudu, kuid ei leitud muutusi teadaolevates aktiivselt metallitolerantsust või antibiootikumide ristresistentsust põhjustavates geenides, sh väljavoolupumpades. Seega ei leidnud kinnitust, et hõbedast ja vasest puutepindade kasutamine võiks oluliselt tõsta antimikroobsete ainete sh antibiootikumide ja metallide ristresistentsuse tekkeriski.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniaEscerichia colilaboratoorne evolutsioonvaskhõbe, antimikroobsed pinnadmagistritöödThesis