Tammeveski, KaidoKibena-Põldsepp, EloSibul, RobertaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Keemia instituut2020-11-252020-11-252020http://hdl.handle.net/10062/70461Käesolevas magistritöös uuriti hapniku redutseerumist rauda ja lämmastikku sisaldavatel süsinikmaterjalidel aluselises ja happelises keskkonnas ning väävlit ja lämmastikku sisaldavatel materjalidel aluselises keskkonnas. Katalüsaatormaterjalide omaduste iseloomustamiseks kasutati järgnevaid füüsikalisi meetodeid: skaneeriv elektronmikroskoopia, induktiivsidestunud plasma massispektromeetria, röntgenfotoelektronspektroskoopia, N2 adsorptsiooni/desorptsiooni analüüs, röntgendifraktsioonanalüüs, Ramani ja 57Fe Mössbaueri spektroskoopia. Elektrokeemiliste omaduste iseloomustamiseks kasutati pöörleva ketaselektroodi meetodit ning viidi läbi katsed prooton- ja anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides. Tulemustest selgus, et nii raua ja lämmastikuga kui ka väävli ja lämmastikuga dopeerimine tõstab süsinikmaterjali elektrokatalüütilist aktiivsustestopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalelektrokatalüüshapniku redutseeruminegrafeenkütuseelementmitte-väärismetallkatalüsaatormagistritöödThesis