Paat, Raul, juhendajaJõeleht, Argo, juhendajaSarap, Grete SabineTartu Ülikool. Geoloogia osakondTartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond2020-06-022020-06-022020http://hdl.handle.net/10062/67565Käesolevas uurimistöös vaadeldi erilaadsete omadustega (erineva botaanilise koostise ja lagunemisastmega) ning erinevatelt sügavustelt pärinevate turvaste filtratsioonikoefitsiendi muutust selle järk-järgulisel tihendamisel. Eesmärgiks oli hinnata modifitseeritud laboratoorse permeameetri kasutatavust eelmainitud katsete läbiviimiseks. Uurimuse läbiviimiseks koguti välitööde käigus Ratva rabast seirepunkti R2-1 vahetust lähedusest erinevatelt sügavustelt neli erineva botaanilise koostise ja lagunemisastmega turbaproovi. Kõigi nelja prooviga viidi modifitseeritud permeameetris läbi katseseeria, mille jooksul suruti proove kokku. Peale permeameetrilisi katseid proovid kuivatati ja kaaluti ning saadud tulemustest arvutati kuivtihedus. Filtratsioonikoefitsiendi muutust kirjeldati nii kokkusurumise protsendi kui ka arvutatud kuivtiheduste suhtes. Töö eesmärki, katsetada modifitseeritud permeameetri kasutatavust, võib hinnata edukaks. Tulemused näitavad sarnaselt varasemate uurimustega filtratsioonikoefitsiendi eksponentsiaalset vähenemist pooriruumi vähenemisel. Küll aga tuleb tulemustele tuginedes välja tuua, et meetod ei ole ideaalne väga väikese lagunemisastmega turvaste filtratsiooniomaduste uurimiseks kokkusurumisel. Lisaks võis katse visuaalsel hindamisel näha väga väikeste turbaosakeste suurt väljavoolu proovikehast, mis täitsid permeameetri pealevoolu kanalid. Seetõttu vajab käesolevas töös kasutatud meetod edaspidi mõningast täiendamist.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalturvasfiltratsioonikoefitsientkokkusurutavusbakalaureusetöödThesis